Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi hinnangul pole 2,5-ruutmeetrine kambri põrandapind ühe kinnipeetava kohta nii väike, et selle puhul saab inimväärikuse alandamist eeldada ning samuti pole see ka põhiseadusega vastuolus.
Vangide 2,5-ruutmeetrine isiklik ruum on põhiseaduspärane
25. juuni 2014, 16:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20 aastaks röövmõrva eest vangi mõistetud Vitali Tarasovski esitas möödunud aasta juunis Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse inimväärikuse alandamise eest tema kinnipidamisel, kuna talle ei tagatud piisavat elamispinda ja jalutusvõimalust. 1007 päeval oli kaebaja isiklik ruum alla kolme ruutmeetri, 14 päeval oli kaebaja isiklik ruum üle kolme, seisab riigikohtu otsuses.
Halduskohus mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise.
Riigikogu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis aga Tartu Halduskohtu taotluse rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul ei ole 2,5 ruutmeetrit kambri põrandapinda ühe kinnipeetava kohta siiski nii väike pindala, mille puhul saab inimväärikuse alandamist eeldada. Näiteks olukorras, kus isiku kohta on tagatud küll kõigest 2,5 ruutmeetrit kambri pindala, aga isik on kohustatud kambris viibima üksnes ööajal ja seejuures on tagatud piisav ventilatsioon, kohane temperatuur, öörahu ja muud vajalikud tingimused väljapuhkamiseks, ei pruugi olla tegemist inimväärikuse alandamisega.
Kolleegium rõhutas aga, et normi põhiseaduspärasus ei välista seda, et kinnipidamistingimustega kogumis võidi rikkuda Tarasovski inimväärikust. Tuvastamaks või välistamaks inimväärikust alandavat kohtlemist ajal, kui kaebajale oli tagatud vaid minimaalne vangla sisekorraeeskirjaga ette nähtud kambri põrandapind, tuleb hinnata seda, milline oli kinnipeetava tegelik liikumisvõimalus ja millised olid muud kinnipidamistingimused sel perioodil.
Harju maakohus tunnistas 2010. aasta jaanuaris Tarasovski süüdi ärimees Karel Käärsonilt ebaseaduslikult vabaduse võtmises, mõrvamises, röövimises, varguses, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises, tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning mõistis talle liitkaristuseks 20 aasta pikkuse vangistuse.