Üle kaheksa kuu Indias viibinud laevakaitsja Lauri Aderi sõnul veedavad piraadikütid oma päevi kohtuistungeid oodates ja politseijaoskonna vahet käies ning kõigi ainus soov on koju saada.
Laevakaitsja: ainus soov on saada koju
25. juuni 2014, 21:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jahime interneti kaudu kõikvõimalikku teavet, jagame nii asjalikku kui tobedat meid puudutavat teavet. Ootame kohtuistungeid - kord lootused laes, siis jälle kilduteks purunenult põhjas,» rääkis Ader Postimehele.
Tema sõnul pakub neile palju tuge sotsiaalvõrgustik Facebook, mille kaudu nad lähedastega suhtlevad ja oma mure, tänu, toetust, muusikat, nalju ja tsitaate jagavad. «Eile kirjutasin FB seinale: «Kahju pole kaugeltki nii traagiline sõna kui arvatakse. Lootus on aga hoopis traagilisem sõna kui arvatakse.» E.M.Remarque.»
«Igapäevane rutiin kulgeb siin nii: hommikusöök, politsei, internet, lõunasöök, internet, politsei, õhtusöök, internet, hommikusöök... Vahelduseks käib mõni linnas, mõni teeb trenni, mõni loeb internetis raamatuid,» kirjeldas Ader. «Elame kõik 33 kautsjoni vastu vabastatut samas hotelli 11. numbris. Ukrainlasest kapten ja britist turvameeste ülem on endiselt vanglas. Viimane viibis küll eelmise kuu tervise hädade tõttu haiglas. Lühidalt, kõigil on vaid üks ja ainuke soov: «Tahan koju!».»
Eile toimus kohtuistung, kus arutati laevakaitsjatele esitatud süüdistustest loobumist. «Jaanipäeva istung toimus vaatamata riikliku süüdistaja mitteilmumisele. Viimast asendas peaprokuröri abi. Kohus kuulas ära mõlemad pooled ja kaalub argumente,» sõnas Ader ja lisas, et kogu info selle kohta pärineb lähedastelt, kes on selle omakorda saanud piraadiküttide tööandjalt AdvanFordi esindajalt.
«Kahjuks on erinevates allikatest meieni saabuv teave tihtilugu vastukäiv. Meiega vahetult AdvanForti esindajad ja advokaadid ei suhtle. Samuti ei saa me korrapärast vahetut teavet välisministeeriumist ega Eesti Suursaatkonnast Indias.»
«Meie ega lähedased ei tea tänase seisuga täpselt, kas või kui suures osas hotelliarve on tasutud. Ei meile ega lähedastele pole ametlikult ja konkreetselt teada andnud ei Advantforti esindaja ega Eesti pädevad ametnikud, kas meie kiiremaks õigeksmõistmiseks ja kodumaale naasmiseks on vajalik koguda annetusi või kellelgi midagi ja kui palju maksta. Hetkel käsitletakse neid muresid just nii mitmel viisil, kui mitme inimese mureks see on. See tekitab segadust ja stressi. Just selle sasipuntra mõtestamisel me oma aega siin surnuks lööme,» lisas ta.