Riigikohtu üldkogu tunnistas tänase otsusega põhiseadusvastaseks olukorra, kus mullu 1. juulist tõusnud kohtunike palkade järgi ei suurenenud osa kohtunike vanaduspension.
Riigikohus: osale kohtunikele väiksema pensioni maksmine on põhiseadusega vastuolus
26. juuni 2014, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu võttis 2012. aasta lõpus vastu seadusemuudatused, mille järgi ei arvutata kohtunikupensioni enam ümber, kui muutub pensioni arvutamise aluseks olev palk. Selle asemel nägid muudatused ette, et kohtunikupensioni indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga. Indekseerimisele üleminekuga pidi riik kokku hoidma hinnanguliselt 270 000 eurot.
Muudatused hakkasid kehtima mullu 1. juulil. Samal ajal jõustus kohtunike osas ka kõrgete riigiteenijate ametipalkade seadus, mis tõi kõigile kohtunikele kaasa palgatõusu.
18 kohtunikku esitas seejärel sotsiaalkindlustusametile avalduse, et nende kohtunikupension siiski tõusnud palga järgi ümber arvutataks. Amet jättis avaldused rahuldamata, misjärel pöördusid kohtunikud halduskohtusse. Kaebajad taotlesid sotsiaalkindlustusameti otsuste tühistamist ja soovisid, et nende pension arvutataks ümber alates 1. juulist kehtima hakanud ametipalkade järgi.
Kaebajatel on enda sõnul õiguspärane ootus, et neile määratud vanaduspension moodustab 75 protsenti nende viimase ametikoha palgast. Kuna kohtunikupensioni ei arvutata alates eelmise aasta 1. juulist ümber, jäävad pensionid seotuks 2009. aasta algul külmutatud palkadega.
Seejuures koheldakse kohtunikke nende sõnul erinevalt sõltuvalt sellest, millal nad lähevad või läksid pensionile. Kui enne 1. juulit pensionile läinud kohtunike pensioni arvestatakse külmutatud palga, siis hiljem pensionile minevate kohtunike pensioni juba taastatud ametipalga järgi.
«Puuduvad põhjused kohtunike erinevalt kohtlemiseks sõltuvalt sellest, millal nad pensionile lähevad. Kohtunike vanaduspension on oluline kohtunike sõltumatuse garantii, kuna ka pärast teenistussuhte lõppu kehtivad edasi kohtunike seadusest tulenevad kohustused,» märkisid nad.
Sotsiaalkindlustusamet polnud väidetega samas nõus, öeldes, et seadus näeb ette kohtunikupensioni suuruse arvutamise metoodika pensioni määramisel, kuid ei näe ette pensioni ümberarvutamist ning juba määratud pensioni suuruse muutmine toimub ainult läbi indekseerimise.
Halduskohus otsustas kaebused tänavu jaanuaris rahuldada, leides, et võrdsuspõhiõiguse riivamiseks puudub mõistlik ja asjakohane põhjus.
Ka riigikohus leidis täna tehtud otsuses, et regulatsioon, mille järgi ei arvutatud uute palkade alusel ümber enne mullu 1. juulit pensionile läinud kohtunike pensioni, on põhiseadusega vastuolus võrdse kohtlemise nõuete eiramise ja õiguspärase ootuse ülemäärase riive tõttu.
Üldkogu märkis, et pensionile jäämise aja kõigest ühepäevane erinevus tõi sellise põhiseadusevastase regulatsiooni tõttu kaasa varem pensioneerunu märksa väiksema pensioni. Nii koheldakse otsuse kohaselt osa kohtunikepensioni saajatest meelevaldselt halvemini.
Edaspidi tuleb otsuse kohaselt kõigi pensionile läinud kohtunike suhtes kohaldada alates mullu juulist kehtima hakanud uut kohtunikupensionide regulatsiooni. See tähendab, et nende pensioni tuleb indekseerida, mitte arvutada ümber kohtunike ametipalkade muutumisel.
Kui parlament õigustas kehtetuks tunnistatud sätet vajadusega kasutada riigi raha säästlikult, siis vandeadvokaat Allar Jõksi sõnul tuletas riigikohus tänase otsusega säästukrokodillile meelde põhiseadust.
«Riigikohtu tänane otsus kinnitab järjekordselt, et põhiseadusega ei ole kooskõlas olukord, kus riik enda poolt antud lubadustest taganeb. Õiguspärane ootus ei ole lihtsalt sõnakõlks ehk nagu riigikohus rõhutas: riigi sõnamurdmisega saab olla tegemist siis, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik kehtestab sellest hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni,» lausus ta.
Kohtunikest pensionäre esindanud vandeadvokaat Carri Ginter märkis, et riik ei ole ainult rahakott või äriettevõte. «Riigikohtu otsus on tugevaks eeskujuks ka teistele, kelle suhtes sõnamurdlikke seadusandlussigadusi korda on saadetud,» ütles ta.