«Rehepapp» sai rohelise tule, Valentin Kuik ka

Tiit Tuumalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kratt «Rehepapi» filmist.
Kratt «Rehepapi» filmist. Foto: Homeless Bob Production

Kui just luuavarrest pauku ei tule, siis peaks sügisel lõpuks võttesse minema ammuoodatud mängufilm «Rehepapp», mida esimest korda üritati ekraniseerida juba kümmekond aastat tagasi – selle esimese etapi tootmiseks eraldas Eesti Filmi Instituut äsja 110 200 eurot. Kahe aasta jooksul kavatsetakse seda toetada 390 000 euroga.

Sellega sai viimaks kokku ka Eesti panus – ligemale 550 000 eurot ehk 54 protsenti – 1,2 miljoni euro suurusesse eelarvesse. Ülejäänud raha peaks kogunema välismaalt ja jagunema Saksamaa, Poola ja Soome vahel.

«Kaastootjate «jah» on olemas. Ootame vaid fondide vastuseid, et lõplik eelarve selgeks saada,» ütles produtsent Katrin Kissa. Lisa taotletakse veel rahvusvahelisest koostööfilmide fondist Eurimages.

Andrus Kivirähki raamatul põhineva fantaasiafilmi, mis on sünopsise järgi segu maagiast, mustast huumorist ja roman­tilisest armastusest, kirjutas ja lavastab Rainer Sarnet, filmib Mait Mäekivi. Peategelasi, mõisa kubjast Hansu ja Räägu Liinat kehastavad vastavalt Jörgen Liik ja Rea Lest. Veel on osadesse kinnitatud Taavi Eelmaa, Katariina Unt ja Kaido Veermäe, kaasa teeb ka hulk mitteprofessionaalseid näitlejaid.

Filmiinstituudi peaprodutsendi Piret Tibbo-Hudginsi sõnul võiks sellest tulla originaalne film ka rahvusvahelises kontekstis, ekspressionistlik ja intrigeeriv täiskasvanutele mõeldud muinasjutt, mis vihjab samas kõnekalt moodsa ühiskonna hingetusele.

Võtted lähevad lahti novembris ja kestavad järgmise aasta kevadeni. Filmitakse Karula ümbruses ja Saaremaal.

Filmiinstituut toetas ka teist filmi, Valentin Kuigi ja Manfred Vainokivi draamat «Perekonnavaled», eraldades selle esimese etapi tootmiseks 40 000 eurot. Järgmisel aastal kavatsetakse sellele lisada veel 240 000 eurot.

Kuigi stsenaariumi põhjal vändatava 437 000 euro suuruse eelarvega filmi peategelaseks on sünopsise järgi muusik Egon Rei, kes dirigendist äia ootamatu haigestumise järel võtab orkestri juhtimise üle. Et orkester ja ka perekond ei laguneks, tuleb varjata äia minevikuga seotud valesid. Vanad valed sünnitavad uusi ja mõjutavad ka Egoni elu.

Tibbo-Hudginsi sõnul on «Perekonnavaled» meisterlikult kirjutatud ja tugeva näitlejaansambliga lugu, kus mineviku varjud, kaksikelud ja pooltõed paljastuvad põhjamaise pidurdatud avameelsusega.

Vanameister Valentin Kuik lavastas viimati mängufilmi 1990ndate lõpus, kui tuli välja «Lurjus». Tema vahepealsed ideed pole filmiks saanud. Manfred Vainokivi on mängufilmidebütant, kes on ühtlasi linateose operaator. Peaosa mängib Tambet Tuisk. Toodab Filmivabrik. Esimene võttenädal on planeeritud oktoobrisse, põhiosa filmitakse järgmisel suvel.

Tänavu alustatakse või jätkatakse veel selliste mängufilmide võtetega nagu Margus Paju «Supilinna salaselts», Elmo Nüganeni «1944» ja Urmas E. Liivi «Must alpinist», lisaks soomlase Klaus Härö «Vehkleja» ja leeduka Kristijonas Vildžiunase «Seneca päev», millest kummagi juures on Eesti kaastootjaks.

Kinoekraanidele jõuavad sel aastal aga Katrin ja Andres Maimiku «Kirsitubakas», Ilmar Raagi «Ma ei tule tagasi», Jaan Toomiku «Maastik mitme kuuga» ja Mihkel Ulgi «Nullpunkt».

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles