Riigikogu lõpetas täna terve päeva kestnud erakorralisel istungjärgul viie eelnõu teise lugemise ja võttis vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud vanemapensioni rakendamist edasi lükkava seaduse.
Valitsus läbis riigikogu istungil usaldushääletuse
30. juuni 2014, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesena arutas parlament vanemapensioni rakendamist edasi lükkavat eelnõu, mille valitsus sidus laupäeval usaldushääletusega. Valitsuse otsus võttis eelnõule tuhat muudatusettepanekut esitanud opositsiooniliselt Isamaa ja Res Publica Liidult (IRL) võimaluse eelnõu arutelu vaheaegade ja hääletustega venitada. Küll esitasid saadikud rahandusminister Jürgen Ligile hulga küsimusi ja võtsid sõna läbirääkimistel.
Eelnõu teisel lugemisel ettekandega esinenud Ligi ütles riigikogus, et vanemapensioni kolmanda etapi rakendumise edasilükkamist aastani 2018 tuleb vaadata koos 73 miljonit eurot nõudva lastetoetuste tõusuga, mille parlament kiitis heaks ilma katteallikata.
Samuti tuleb tema sõnul arvestada pensioni teise samba kriisiaegse külmutamise kompenseerimist, millele kulub järgmisel aastal 54 miljonit ning 2017. aastaks 60 miljonit eurot aastas, ja maksuvaba miinimumi tõusu 144-lt eurolt 154 euroni kuus. Lisaks tõuseb eelnõuga pensioni maksuvaba piirmäär 210-lt 220 euroni kuus, mis maksab tuleval aastal neli ja hiljem kuus miljonit eurot aastas.
«Vanemapensioni kõnesoleva etapi kulud oleksid lähiaastatel 27–30 miljonit eurot aastas. Kogu seda koormust eelarve välja ei kannataks, mistõttu tegime valiku sotsiaalselt tõhusamate kulude kasuks,» põhjendas Ligi, kelle hinnangul on õige toetada lastega peresid siis, kui lapsi kasvatatakse, mitte tagantjärele kauges tulevikus.
Ligi ettekandele järgnesid läbirääkimised ja usaldusküsimusega seotud eelnõu lõpphääletus: seaduse vastuvõtmist toetas 56 koalitsiooni- ja selle vastu oli 30 opositsioonisaadikut. Protseduur nägi ette, et kui usaldusküsimusega seotud eelnõu ei oleks leidnud parlamendis toetust, pidanuks valitsus tagasi astuma.
IRLi esimees Urmas Reinsalu märkis, et kuigi valitsus läbis usaldushääletuse, oli selle hinnaks 226 000 lapsed üles kasvatanud pensionäri usalduse murdmine. Ta kritiseeris koalitsiooni ka seetõttu, et eakate ja lasterikaste perede esindusorganisatsioone ei kaasatud eelnõu menetlusse.
Reinsalu hinnangul on vanemapensioni rakendamise edasilükkamise tegelik põhjus poliitiliselt küüniline, sest 2012. aastal toetasid vanemapensioni seadustamist ka praegused koalitsioonierakonnad ning sotsiaalteadlased.
«Põhjus on väga lihtne, see on kättemaks. See on kättemaks selle eest, mida siin parlamendi puldis korduvalt välja öeldi: sellepärast, et IRLi üks valimislubadus oli vanemapension, makstakse kätte 226 000 pensionärile. See on väga jõhker ja küüniline päevapoliitika, mis on siia saali toodud,» ütles Reinsalu.
Viimati sidus valitsus usaldusküsimusega 2009. aasta negatiivse lisaeelarve ja sellega seotud muudatused, mille parlament võttis vastu sama aasta veebruaris.
Lisaks lõpetas riigikogu täna kuus ja pool tundi kestnud erakorralisel istungjärgul viie eelnõu teise lugemise. Eelnõud tulevad lõpphääletusele homme toimuval uuel erakorralisel istungil.