Riigikogu ei toetanud täna erakorralisel istungil õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut asuda muutma apteekide asutamisele seatud aastast piirangut, mis tema hinnangul on põhiseadusega vastuolus.
Riigikogu ei nõustunud apteekide ajutist piirangut muutma
1. juuli 2014, 13:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tederi ettepaneku poolt hääletas kaheksa, selle vastu oli aga 58 riigikogu saadikut. Samuti ei toetanud ettepanekut parlamendi sotsiaal- ja põhiseaduskomisjon.
Palju vaidlusi tekitanud seadusemuudatused, mis kehtestavad uute apteekide asutamisele aastaks ajutise piirangu, hakkasid kehtima 9. juunil. Samal päeval jõustus ka riigikohtu eelmise aasta lõpus tehtud otsus, mis tühistas apteekide asutamisele pea kaheksa aastat kehtinud senised piirangud.
Muudatused näevad ette, et kuni 2015. aasta 9. juunini võib suuremates ehk üle 4000 elanikuga asulates uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul. Kui taotlusi laekub rohkem kui üks, heidetakse esitajate vahel liisku. Ajutise piirangu eesmärk on takistada kuni uue regulatsiooni loomiseni apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemist maal.
Piirangu vastu on korduvalt sõna võtnud õiguskantsler Indrek Teder, kelle hinnangul rikuvad ravimiseaduses kehtestatud uued piirangud põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadust ja võrdsuspõhiõigust.
Tema sõnul otsustas riigikogu jätkata üld- ja haruapteekide asutamise piiramist kohtades, kus selleks on olemas piisav nõudlus, et apteegipidamine võiks majanduslikult ära tasuda, ning kus seetõttu võiks piirangute kadumise korral eeldada konkurentsi elavnemist.
«Sellisel viisil apteekide asutamise vabadust piirates kohtleb seadusandja ettevõtjaid põhjendamatult ebavõrdselt ning kindlustab olemasolevate apteegipidajate positsioone apteegiturule siseneda või seal oma tegevust laiendada soovivate ettevõtjate arvel,» lausus ta ja lisas, et kuigi uued piirangud on ajutised, kehtestati nendega taas riigikohtu otsuse järgi lõppema pidanud põhiseadusvastane olukord, ilma et seda oleks objektiivne vajadus tinginud.
Teder märkis, et kui parlament on põhjendanud ajutise piirangu kehtestamist ajapuudusega, siis tegelikult on saadikutel olnud põhiseaduspärase regulatsiooni leidmiseks aega umbes neli aastat, kuna vastav eelnõu esitati riigikogule juba 2010. aasta sügisel.
«Seadusandja tegevus annab tunnistust hoopis sellest, et tegelik põhjus on tahte puudumine seaduse andmiseks, mis lõpetaks ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise apteegiturul. Seadusandja tahte puudumine ei saa olla õiguslikult asjassepuutuv põhjendus põhiseadusvastase olukorra jätkumisele,» ütles õiguskantsler.
Kuna riigikogu ei toetanud Tederi ettepanekut viia seadus põhiseadusega kooskõlla, on õiguskantsleril võimalus viia vaidlus riigikohtusse.