Täna riigikogus ametivande andnud keskerakondlane Siret Kotka usub, et riigikohtu otsus oli Ester Tuiksoo suhtes ebaõiglane.
Riigikogu liige Kotka: Tuiksoo ei ole võimeline nendeks tegudeks
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
1. juuli 2014, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei oska teiste inimeste kohta öelda, aga mis puudutab Ester Tuiksood, siis ma isiklikult arvan, et see oli ebaõiglane otsus. Olen lugenud kohtunik Lõõniku arvamust, mis puudutab Tuiksood. Kohtunik Lõõniku otsus oli õiglane, aga mina ei saa ka kaitsta või rünnata eilset kohtuotsust, sest see on ikkagi riigi õigusorgan,» rääkis Siret Kotka.
Ta toonitas, et tegemist on tema isikliku seisukohaga.
«Ester Tuiksoo oli hea riigikogu liige ja ma arvan, et ta ei ole võimeline nendeks tegudeks, mis on temale kohtuotsuses esitatud,» kinnitas Kotka, kellel oli täna esimene tööpäev riigikogus Tuiksoo asendusliikmena.
Eile hilisõhtul ta näiteks kinnitas, et ei tea, kas läheb riigikokku või mitte.
«Kuulsin õhtul Postimehe ajakirjanikult (võimalusest – toim.) ja olin kohe väga üllatanud. Ma ei jõudnud sellele üldse mõeldagi. Täna hommikul tuli juba teade, et pean kell 12 andma vannet.»
Ta lisas, et otsustas võimalusest haarata, sest soovib seista riigikogus maaelu ja Lääne-Virumaa eest. «Esimene istung möödus kuulates ja tutvudes, kuidas töö käib. Inimesed on sõbralikud ja arutlevad.»
Siret Kotka peab nüüd lahkuma erakondade rahastamise komisjonist. Riigikogus hakkab ta olema maaelukomisjonis ja Euroopa Liidu asjade komisjonis.
Ester Tuiksoo pidi riigikohtu süüdimõistva otsuse tõttu lahkuma nii riigikogust kui ka Keskerakonnast.
Põhiseadus ja riigikogu liikme staatuse seadus näevad ette, et saadiku volitused lõpevad enne tähtaega, kui jõustub teda süüdi mõistev kohtuotsus.
Lisaks võib Tuiksoo ilma jääda 2006. aasta veebruaris presidendilt saadud Valgetähe III klassi teenetemärgist. Nimelt näeb teenetemärkide seadus ette, et kui on jõustunud kohtuotsus, millega inimene on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises, võib president otsustada temalt teenetemärgi ära võtta.
Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas eile maadevahetuse kriminaalasjas süüdistatavad altkäemaksu võtmise ja andmise asemel süüdi pistise võtmises ja andmises, jättes ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata. Ainsana lõpetati kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu Einar Vettuse suhtes.
Samal põhjusel kergendati ka Tuiksoo karistust: kui ringkonnakohus mõistis endisele põllumajandusministrile aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse, siis riigikohtu otsusega jäi tema karistuseks kolm kuud vangistust kolmeaastase katseajaga.