Riigikohus luges eksitavaks advokaatide väite, et maadevahetuse kriminaalprotsess ületas mõistliku aja piiri. Kaitsjate väide ebamõistlikult pikast uurimisajast, mis segas kahtlustatavate igapäevaelu, põhines kriminaalmenetluse esimesel kuupäeval – 18. august 2005 –, st asi vältas peaaegu üheksa aastat.
Riigikohus põrmustas selle seisukoha Euroopa Inimõiguste Kohtu varasema praktikaga. See tõmbab inimese eraelu häiriva joone päevale, kui inimene saab tema suhtes käimasolevast uurimisest teada kas kinnipidamise, läbiotsimise, ülekuulamise, süüdistuse esitamise või muu uurimistoimingu tõttu. Maadevahetuse protsessi kohtualuste puhul oli see joon väga erinev. Kõige kauem oli teoreetiliselt ebamugavas olukorras maa-ameti eksjuht Kalev Kangur, kes leidis oma kabinetist pealtkuulamisseadme juba kaheksa aastat ja üheksa kuud tagasi ning pidi sellest ajast arvestama, et on «mingi» uurimise huviobjektiks. Teiste puhul loeti selleks ajaks seitse aastat ja üheksa kuud, kui nad 2007. aasta oktoobris käimasolevast uurimisest menetlustoimingute käigus teada said. Kõige lühemaks – kuus aastat ja üheksa kuud – kujunes see aeg Ester Tuiksoole, kes sai tema suhtes tekkinud kahtlusest teada viimasena, teistest kohtualustest umbes aasta aega hiljem.
Riigikohus nentis, et mõistlik menetlusaeg oli maadevahetuse protsessi puhul tervikuna juba ammendumas, lubatud piiri ületamisele oldi väga lähedal.
Venitajaiks kaitsjad ja maakohus
Kolm ja pool aastat kestnud kohtuprotsessi venimisel olid riigikohtu hinnangul süüdi kaitsja, prokuratuur ning isegi kohus. Riigikohtu hinnangul oli kohtueelne uurimistegevus intensiivne ja vahepealsed näilised pausid tingitud vajadusest kogutud materjali analüüsida.
Küll oli igas osas puudusi kohtumenetluse käigus. Esiteks koostas riigiprokuratuur liiga mahuka kriminaaltoimiku, mis koosnes 193 köitest ja umbes 40 000 leheküljest. Hilisemal kohtuprotsessil avaldati toimikust vaid kuni kolmandik.
Riigikohus nentis, et prokuratuur pidanuks toimiku koostamisel olema hoolikam, sest see sisaldab palju läbiotsimistel saadud materjali, millel polnud Harju maakohtus tõenduslikult vähimatki väärtust. Samuti on 76 lehekülje pikkuses süüdistuses kordusi.
Riigikohus ei nõustunud kaitsjate väitega, et prokuratuuri poolt maakohtusse kutsutud 80 tunnistajat olid tarbetud, sest ei andnud altkäemaksu asjus sisulisi tunnistusi. Selle kummutavat ringkonnakohtu otsus, kus viidatakse 60 tunnistaja ütlustele.
Riigikohus heitis maakohtule ette protsessi halba planeerimist, sest juba eelistungil selgus, et määratud 49 istungipäevast protsessi lõpetamiseks ei piisa. Lõpuks tuli istungipäevi kokku 92. Kui prokuratuur soovis protsessi venimise vältimiseks määrata uusi lisapäevi, olid nendele vastu kaitsjad. PM
Maakohtu uus istung olnuks liig
Advokaatide kinnitusel pidanuks ringkonnakohus süüdimõistva otsuse langetamise asemel saatma kriminaalasja hoopis uuele arutlusele maakohtusse.
Riigikohus selle väitega ei nõustunud, sest ringkonnakohus analüüsis samu tõendeid, mis toodi välja maakohtus. Pealegi olnuks asja uuele kohtulikule arutlusele saatmine menetlusökonoomika seisukohalt äärmiselt koormav.
Lõplikud karistused
• Kalev Kangur (45)
Neli aastat, kolm kuud ja 11 päeva vangistust viieaastase katseajaga.
• Villu Reiljan (61, pildil üleval)
Kolm aastat ja kuus kuud tingimisi vangistust nelja-aastase katseajaga.
• Toomas Annus (53)
Kaks aastat ja kuus kuud tingimisi vangistust.
• Tullio Liblik (49, ülevalt teisel pildil)
Kaks aastat, viis kuud ja 27 päeva vangistust kolmeaastase katseajaga.
• Tarmo Pedjasaar (46, ülevalt kolmandal pildil)
Kaks aastat, neli kuud ja 23 päeva vangistust kolmeaastase katseajaga.
• Ester Tuiksoo (49, ülevalt neljandal pildil)
Kolm kuud vangistust kolmeaastase katseajaga.
• AS Merko Ehitus (praegune AS Järvevana)
Rahaline karistus 798 000 eurot.
• AS E.L.L. Kinnisvara
Rahaline karistus 127 823 eurot.