Kas võime Facebooki üles panna, et homses lehes ilmub intervjuu värske peaministriga?» küsis peaministribüroo luba, kui Postimees vastse peaministri Taavi Rõivasega esimese intervjuu tegi. Jah, ikka võib. See on killuke näidet täiesti uuest riigijuhtimisest: pidev müügimehe töö, rahvalähedus (vähemalt näiliselt), igast sammust pilt või teade sotsiaalmeediasse.
Täna on Rõivasel sajas päev peaministri ametis, kuid kehtestas ta end teiste valitsusliikmete jaoks juba esimestel valitsuskabineti istungitel. Kui rahandusminister Jürgen Ligi kippus uue valitsuse avapäevil veidi ülemeelikuks minema, ütles Rõivas otse: «Jürgen, meil on siin tõsiseid teemasid arutada.» See andis ka valitsuse teisele poolele, sotsiaaldemokraatidele kohe alguses kindlustunde, et uus peaminister ei soovi vanade erakonnakaaslaste sabarakuks ja käsutäitjaks hakata.
Aktiivne suhtleja
Kuigi nii pilvituks ja usaldusväärseks pole suhted saja päeva jooksul jäänud. Reformierakond tunnetab oma ülevõimu ja kogu partei uut hingamist, sotsiaaldemokraadid püüavad sammu pidada ja ootavad võrdväärset suhtumist. «Tegelikult käib iga päev positsioonide paika panemine,» tunnistab üks pool.
«Ausalt öeldes oleme andnud sotsidele rohkem tegutsemisruumi, kui nende suurus lubaks,» ütleb teine. Ülevõimu näitamisest annab aimu seegi, kui näiteks mõni valitsuse eelnõu jõuab sotsideni piltlikult öeldes viimasel õhtutunnil ja hommikul on otsustamine, aga Reformierakond saab öelda: «Aga me ju andsime teile teada.»
Hoolimata sellest on võimuliidu inimlik läbisaamine hea. Eriti arvestades seda, et eelmise liidu lagunemisel olid Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu juhtpoliitikute omavahelised suhted nii halvad, et teregi tuli mokaotsast.
Rõivase valitsuse suurimaks väljakutseks peetaksegi seda, kas ta suudab peaministrina innustada kõiki ministreid – vanu ja värskeid – oma töö ära tegema, ja seda suurema trummipõrinata. Rõivas on selgelt uue põlvkonna professionaalne poliitik.
Pigem väljapoole võnkuv kui vana kooli Andrus Ansipi stiili – mõtleme-teeme-anname-teada – esindaja. Rõivas on seda tüüpi riigijuht, kes saadab sõnumeid sotsiaalmeedias ja annab pidevalt oma sammudest teada.
Rõivase algusaega iseloomustab kõige paremini sõna aktiivsus: ta on olnud erk välissuhtleja, aga sõitnud hoolega ka Eestis ringi: Ida-Virumaal, Tartumaal, Pärnu- ja Harjumaal. Ta on nobe fotograaf ja sama nobe piltide ülesseadja sotsiaalmeediasse.
Pikemaajalised valitsusliikmed tõdevad, et valitsusistungitel on varasemast rohkem arutelusid. Ja see on ka loogiline – uus peaminister, paljud uued ministrid. Küsitakse rohkem, aga ka kahtlustatakse rohkem. Ja ka see on loogiline eriti eelarve koostamise aegu, mil ollakse kahtlustavamad erakonna suhtes, kellele kuulub rahandusministri portfell. Et kas kõik otsused ja lause «Raha ei ole.» on ikka alati terve valitsusliidu huvides.
Suurimaks skandaaliks saab Rõivase ajal pidada tema otsust mitte suhelda Tallinna TVga. Oma otsust ei kooskõlastanud ta teiste valitsusliikmetega ega koduerakonnaga. Kuigi Reformierakonnas on olnud juba pikemat aega selge seisukoht Tallinna TV-le intervjuusid ja selgitusi mitte jagada. (Ainus erand on Igor Gräzin.) Rõivase otsus oli sirge: ta ei soovi rääkida eestivaenuliku telejaamaga, mis tegeleb puhtalt Kremli propagandaga.
Vastusõnu ja kriitikat jagus aga ka sel nädalal, mil riigikogu võttis vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud vanemapensioni rakendamist edasi lükkava seaduse. IRLi juht Urmas Reinsalu nimetas seda ülimalt küüniliseks päevapoliitiliseks sammuks. Võimuliit leidis aga, et kui oleks pidanud läbi arutama IRLi kõiki tuhandet muudatusettepanekut, siis oleks istutud riigikogu saalis järgmised 20 päeva ja iga päev kümme tundi jutti. See oleks loonud nende hinnangul ähvardava pretsedendi, mil sügisel võib välja ilmuda 10 000 muudatusettepanekut, mis halvaks parlamendi töö mitmeks kuuks.
Heatahtlik suhtumine
Aprillis palusid Turu-uuringute küsitlejad 1003 inimeselt vastust, kuidas nad hindavad Reformierakonna otsust pakkuda peaministriks Rõivas ja kui pädevaks nad Rõivast peavad.
Koguni 43 protsenti vastajatest ütles, et Rõivas oli väga õige või pigem õige valik ja ametis pädevaks hindas teda 44 protsenti vastajatest. Eesti vastajate seas oli toetus värskele peaministrile 55 protsenti, muu rahvuse esindajate puhul vaid 19.
Rahva heatahtlikku suhtumist võib seletada sellega, et erilisi ootusi polnud. Siim Kallasel oleks olnud keerulisem ootuste latti ületada. Pigem tuli Rõivas rahva ette sajatuste – Rosimannuse-Michali koolkonna broiler – saatel ja sai end erksiniseid, mummulisi või punaseid sokke kandes tõestama hakata. Tal on oma noorusest hoolimata juba munitsipaalpoliitikuna välja kujunenud truu toetajaskond ja ametiaja esimesel päeval üllatasid Stenbocki majja külla tulnud Haabersti memmed Rõivast talle pühendatud luuletusega.
Üks küsimus
Peaminister Taavi Rõivas, on need olnud parimad sada päeva teie elus?
Parimad päevad minu elus algasid tütre sünniga 2009. aastal. Kui teha oma tööd rõõmu ja südamega, siis ongi iga päev sinu senise elu parim päev. Need sada päeva pole ju olnud kriitikavabad, ja ega ma ole seda ka palunud. Tegelikult ma väga ka ei usu kriitikavabadusse. Kui avalikkus ja opositsioon tahavad valitsust kritiseerida, peab olema selleks võimalus kogu valitsusperioodi jooksul. Järgmiste valimisteni on pea aasta aega ja konstruktiivne kriitika meeldib mulle.
Töine aeg jätkub. Kui vaatan meie tööplaani, mis on väga ambitsioonikas, ja kui vaatan meie ministrite tööindu, siis pole loota pikka puhkuseaega, vaid tööd tehakse terve suvi, et kõik koalitsioonileppes kokku lepitud asjad tehtud saaks.
Mul on väga hea meeskond. Saja päeva saabumise puhul vaatasin puhtalt arvulist, statistilist ülevaadet ja see kattub tunde, hinnanguga, et ongi olnud sada väga töist päeva. Lisaks programmilistele otsustele oleme teinud kaugelevaatavaid samme julgeoleku suurendamisel, meil on liitlaste püsiv kohalolek, konkreetsed plaanid nii gaasi- kui ka elektriühenduste juurdeehitamisega. Need on pikaajalise strateegilise mõjuga tehtud otsused.