«Mis Lätis toimub?» küsis president Toomas Hendrik Ilves Läti ajakirjanikult Pauls Raudsepsilt.
«Valmistume valimisteks,» vastas lätlane.
«Teie valmistute valimisteks, aga mina valmistun sõjaks.»
Ilves Läti ajakirjale: ma valmistun sõjaks
3. juuli 2014, 16:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves andis Läti uudisteajakirjale «Ir» ehk «On» intervjuu, milles rääkis Eesti julgeolekuolukorrast.
Sõjaks ettevalmistumise all mõtles ta seda, et Eesti tugevdab kaitset, sest nagu Raudseps Postimehele ütles, «Kui sa tahad rahu, siis valmistu sõjaks».
Ilvese sõnul on esimene samm Euroopa julgeolekustruktuuride taastamiseks Krimmi tagastamine Ukrainale, sest Euroopa turvalisus tugineb terviklikkusel.
Raudseps: «Kuidas olete rahul NATO reaktsiooniga sündmustele Ukrainas?»
Ilves: «NATO tegevus oli hea. USA panus oli kõige võimsam, eriti maaväest rääkides. Küsimus on aga selles, mis juhtub pikemas perspektiivis.»
Ilves ütles ka lõunanaabrite ajakirjale, et Läti kaitsekulutused on väga väiksed.
Kui Baltimaad soovivad, et siin oleksid püsivad NATO väed, siis peaksid nad Ilvese sõnul arvestama lisakulutustega.
Raudseps ütles Postimehele, et Lätis räägitakse valimiste eel elavalt sellest, kust leida raha kaitsekulutuste suurendamiseks.
Läti kaitsekulutused jäävad 0,9 protsendi peale, Leedus on need aga näiteks veelgi väiksemad, 0,8 protsenti SKTst.
Ilves ütles ajakirjale ka, et tema arvates ei ole väikestes riikides professionaalsel sõjaväel mingit mõtet.
«Probleem on selles, et puudub mehhanism, et meelitada inimesi armee reservi.»
Professionaalide puhul tugineb armee Ilvese sõnul lepingutel, mis tähendab, et sõdurid võivad igal ajal armeest lahkuda.
Euroopa riikidest on vaid Eestis, Soomes ja Kreekas kohustuslik ajateenistus.
Artikkel algab kiitvate sõnadega Ilvese kohta: «Ta on kahtlemata maailmas tuntuim aktiivne poliitik Baltimaadest.»