Politsei- ja piirivalveamet (PPA) suurendab sügisest märgatavalt maakondlike politseijaoskondade juhtide otsustusõigust ja vastutust, andes nende alluvusse kõik ameti tööliinid.
PPA peadirektor: iga maakond väärib tugevat kohalikku politseid
4. juuli 2014, 19:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri sõnul väärib iga Eesti maakond tugevat kohalikku politseid. Seetõttu viiakse tema sõnul sügisest kõik PPA tööliinid maakonnas jaoskonnajuhi alluvusse, erandiks jäävad välispiiri valvamine ja võitlus raske organiseeritud kuritegevusega.
«Ma usun sellesse, et anda võimalikult suur otsustusõigus ja vastutus kohapeal töötavatele inimestele,» ütles ta pressiesindaja vahendusel Postimehele.
Seni on jaoskonnajuhi roll olnud Vaheri sõnul seotud eelkõige patrullide ja piirkonnapolitseinike töö juhtimise ning liiklusjärelevalvega. Samas on näiteks kohalikke kuritegusid uurivad politseinikud allunud teisele üksusele ning passe ja ID-kaarte välja andvad ametnikud kolmandale, märkis ta.
«Lihtne näide meie senisest killustatusest: kui inimeselt on varastatud 50 eurot maksev jope, uurib seda jaoskonnas töötav korrakaitsepolitseinik, aga kui jope maksis 70 eurot, on tegu kuriteoga ja uurima hakkab kõlavama nimetusega kriminaalpolitsei,» lausus Vaher.
Tema sõnul hakkab tulevikus kõiki kohalikke süütegusid, olgu need väärteod või kuriteod, uurima üks ühtne meeskond, kes allub maakondlikule politseijaoskonnale. «Menetluse käigus välja selgitatud süüteo soodusasjaolud on aga sisendiks sama maakonna piirkonnakonstaablitele ja ennetustöö tegijatele,» ütles ta.
Vaher lisas, et kuna jaoskonnajuhtide roll suureneb märgatavalt, siis valiti sisult uutele kohtadele ka inimesed uutel alustel. Praeguseks on kõigis prefektuurides jaoskonnajuhtide konkursid lõppenud.
Lõuna prefektuur
Tartu politseijaoskonda asub oktoobrist juhtima Veiko Järva, kes on politseis töötanud 23 aastat, sellest 17 aastat erinevatel kohtadel korrakaitsepolitseis. Samuti on ta juhtinud koordinatsioonibürood ning on praegu prefekti politseinõunik.
Viljandi politseijaoskonna juhiks saab oktoobrist Künter Pedosk, kel on 15 aasta pikkune töökogemus korrakaitsepolitseis. Sellest üle 10 aasta on ta töötanud Jõgeva liikluspolitseis ning viimased neli aastat prefektuuri kriisireguleerimisteenistuse vanemana.
Põlva politseijaoskonda hakkab sügisel juhtima Helmer Hallik, kes on korrakaitsepolitseis töötanud 20 aastat, sellest kümmekond aastat eri ametikohtadel Põlva politseis ning ülejäänud aja Lõuna-Eesti arestimajade talituse juhina. Praegu on ta prefektuuri korrakaitseteabetalituse juht.
Jõgeva politseijaoskonna juhina jätkab Ivar Dubolazov, kes on seda ametit pidanud 2010. aastast. Ta on politseis töötanud 23 aastat, sellest 19 aastat Tartus korrakaitsepolitseis.
Võru politseijaoskonna juhtimist jätkab 2011. aastast sama ametit pidanud Madis Soekarus, kes on politseis töötanud kokku 22 aastat. Sellest 15 aastat on ta töötanud Põlva korrakaitsepolitseis, lisaks on ta olnud juhtimiskeskuse juht.
Valga politseijaoskonna juhiks jääb 2013. aastast samal kohal töötanud Tiit Allik, kel on politseis 25-aastane töökogemus. Sellest 13 aastat on ta töötanud Valga korrakaitsepolitseis, lisaks olnud piirkondliku politseitöö talituse juht ja töötanud viis aastat politseidirektorina korrakaitse alal.
Põhja prefektuur
Lääne-Harju politseijaoskonna juhiks saab Veiko Randlaine, kes juhtis alates 2013. aasta jaanuarist Ida prefektuuri korrakaitsebürood ning töötas enne seda kuus aastat Ida-Harju jaoskonnas. Kokku on Randlaine politseis töötanud üle 20 aasta.
Ida-Harju politseijaoskonna juhina jätkab Valter Pärn, kes on Ida jaoskonda juhtinud alates 2013. aasta märtsist. Enne seda oli ta neli aastat Kesklinna jaoskonna juht. Politseis töötab Pärn alates 1991. aastast.
Kesklinna politseijaoskonna juhtimist jätkab 2013. aasta augustist sama ametit pidav Kaido Saarniit, kes varem juhtis seitse aastat Lääne-Harju jaoskonda. Politseis töötab Saarniit alates 2000. aastast.
Lääne prefektuur
Pärnu politseijaoskonna juhiks saab prefekti praegune politseinõunik Andres Sinimeri, kel on politseis 23 aasta pikkune töökogemus. Valdavalt on ta töötanud erinevatel ametikohtadel kriminaalpolitseis, kuid ka koordinatsioonibüroos.
Rapla politseijaoskonna juhina jätkab 22 aastat politseis töötanud Janno Ruus, kel on pikaajalised kogemused korrakaitsepolitseis ja maakonna korrakaitsepolitsei juhtimisel nii Paides kui Raplas.
Paide politseijaoskonda asub juhtima Lääne prefektuuri piirivalvebüroo praegune juht Margus Toomsalu, kes on 22 aastat töötanud piirivalvevaldkonnas. Lühiajaliselt on ta töötanud ka prefektuuri koordinatsioonibüroos.
Haapsalu politseijaoskonna juhiks saab Kärdla kordoni praegune juht Argo Tali, kel on piirivalvevaldkonnas 15-aastane töökogemus.
Kuressaare politseijaoskonda hakkab juhtima 22 aastat politseis töötanud Rainer Antsaar, kes praegu töötab Kuressaare kriminaaltalituse juhina. Korrakaitsepolitseis alustanud Antsaar on viimased 15 aastat töötanud kriminaalpolitseis.
Kärdla politseijaoskonna juhiks saab Kuressaare konstaablijaoskonna praegune piirkonnavanem Aare Allik, kes on politseis töötanud 23 aastat. Valdavalt Saaremaal töötanud Allikul on kogemusi korrakaitsepolitsei valdkonnas ning tema teenistuskäiku mahub ka paariaastane staabitöö kogemus.
Ida prefektuur
Narva politseijaoskonna juhina jätkab 21 aastat politseis töötanud Sergei Andrejev, kel on pikaajalised kogemused korrakaitsepolitseis. Jaoskonnajuhi ametit on ta pidanud 2010. aastast.
Jõhvi politseijaoskonna juhiks saab Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse praegune vanem Kalle Kuusik, kel on politseis 21 aasta pikkune töökogemus. Ta on töötanud aastaid konstaabli ja Iisaku konstaablijaoskonna piirkonnavanemana.
Rakvere politseijaoskonna juhina asub tööle patrullpolitseinikuna alustanud ja 16 aastat politseis töötanud Indrek Link, kel on pikaajalised kogemused korrakaitsepolitseis. Praegu juhib ta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo korrakaitseteabetalitust.