Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valmis uus määrus, mis sätestab üheselt nõuded ehitusprojektide sisule ja vormile.
Uus määrus ühtlustab ehitusprojektid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni olid vastavad nõuded määratletud vaid standardite tasandil. Ministeerium loodab, et uus kord vähendab vaidlusi ehitussektoris ning parandab üldist ehituskvaliteeti.
Määrus kehtestab ehitusprojekti dokumentide järgud ehk staadiumid. Ehitusprojektile eelnevad dokumendid, nagu eskiis ja tehnoloogiline projekt pole kohustuslikud ei ehitusloa saamiseks ega ehitamise alustuseks. Samuti sätestab määrus nõuded erinevatele ehitamisega kaasnevatele dokumentidele nagu ehitise eskiis, ehituse organiseerimise kava, tootejoonised jms.
Kohustuslikud projektistaadiumid on eel-, põhi- ja ehitusprojekt.
Esimene neist on lähteülesandeks, mis peab andma piisava ja selge info ehitise orienteeruva maksumuse, eluea ja lahenduste kohta. Põhiprojekt täpsustab eelmist, on detailsem.
Tööprojekt peab olema piisav, et ehitustöid teostada, monteerida ja seadistada seadmeid. Ehitustööde organiseerimise kava kirjeldab tööohutust, liikluskorraldust, parkimist, hügieeni, toitlustamist, turvalisust, heakorda, jäätmekäitlust, tuleohutust ja suitsetamist ehitusplatsil.
Uus määrus suurendab tellija rolli - iga valminud ehitusprojektistaadium peab tellija poolt heakskiidu saama. Tellija huvid peavad olema ehitaja ja projekteerija jaoks siduv lähteülesanne.
Ehitusprojekti saab uue korra kohaselt muuta projekteerimisettevõtja. Selgus ja üheseltmõistetavus peab olema selline, et teine projekteerija mõistaks ja muutusi sisse viia suudaks.
Dokumentatsioon peab olema kompleksne ning dünaamilises arengus kuni ehitusprojekti lõpliku valmimiseni. Pärast ehitusloa saamist arendatakse ehitusprojekti edasi. Nii tuleks ehitusprojekti sisse viia ka ehituse käigus tehtud muudatused.
Varasemast rohkem rõhutatakse sademevee ärajuhtimist. Varasemates standardites oli see tagaplaanil, sellest ka palju kajastamist leidnud uputused uuselamurajoonides.
Täpsustatud on ka nõudeid siseviimistlusele. Määruses eeldatakse siiski väljaõppinud ja kogemustega tööjõudu pädeva juhendamisega, nii et kõiki buumiaja kitsaskohti see ei lahenda.
Ehitusluba saab kohalikult omavalitsuselt taotlema minna eelprojekti või hilisemas staadiumis projektiga.
Määrus jõustub tõenäoliselt sügisel 2010, kui rakendussätetega nähakse ette üleminekuperiood vana määruse alusel alustatud ehitusprojektidele ehitusloa saamiseks.
Uue korra väljatöötamise tingis vajadus ühtlustada erinevaid ehitamisega seotud dokumentide sisu, vähendamaks osapooltevahelisi vaidlusi ja vääritimõistmisi ning aitamaks kaasa ehituskvaliteedi üldisele tõstmisele.
Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulusid ettevõtjatele, kuna selle koostamisel on järgitud olemasolevat praktikat.
Määruse kehtimahakkamine olemasolevat praktikat ei muuda, kuid toob reeglid lepinguliselt tasemelt õigusakti tasemele ning suurendab õigusselgust projekteerimisega seonduvates küsimustes.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmeti sõnul on nõuded ehitusprojektile üks esimesi samme nö uue põlvkonna ehitusvaldkonna seadusandlusest, mille koostamisel on igal sammul püütud arvestada valdkonnas praktiseerivate tippspetsialistide seisukohtadega.
«Loodetavasti aitab seadusandluse kaasajastamine kaasa ka valdkonna enda korrastamisele, tõstes ehitajate, arhitektide ja inseneride mainet ning kutse-eetikat,» lisas ta.
Eelnõu väljatöötamisele eelnenud aruteludel osalesid ja esitasid ettepanekuid Tehnilise Järelevalve Ameti, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, päästeameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Rakvere linnavalitsuse, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu, Eesti Veevarustuse- ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi, Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu, Eesti Geodeetide Ühingu, Eesti Gaasiliidu ning Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu esindajad.