Pool suurpeo eelarvest tuli piletitulust

Madis Järvekülg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laulu- ja tantsupidu "Aja puudutus. Puudutuse aeg".
Laulu- ja tantsupidu "Aja puudutus. Puudutuse aeg". Foto: Tairo Lutter / Postimees

Äsja lõppenud laulu- ja tantsupeo eelarve oli kolm miljonit eurot. Pool sellest tuli eelnevate pidude piletitulust ning pool riigieelarvest.

Kolmest miljonist umbes 1,3 miljonit kulub Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul osalejate transpordiks, majutuseks ja toitlustamiseks. Ülejäänud on produktsioonikulud: peoplatsid ettevalmistus, helitehnika, lisalavad jne.

2009. aasta suurpeo eelarvega tänavust pidu tema sõnul võrrelda ei saa, sest teenuste hinnad on viie aastaga märkimisväärselt kasvanud.

«Ma planeerisin ikkagi 15 protsenti kõikidest kuluartiklitest juurde,» sõnas Maatee. «Ma oskan alles aasta lõpus öelda, kas me selle kolme miljoniga välja tulime,» lisas ta.

Kui suureks kujuneb seekordne laulu- ja tantsupeo piletitulu, Maatee veel öelda ei osanud. Lõplik summa selgub selle kuu jooksul.

Tegijate palk

Laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva on enam kui kaheaastase perioodi vältel Maatee sõnade kohaselt saanud Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuselt töötasu 2000 eurot kvartalis. Laulupeole eelnes 704 eelproovi ning nende läbiviijad olid samuti tasustatud. Maatee sõnul on ta sõlminud sadasid kui mitte tuhandeid autorilepinguid, et kõik laululoojad, sõnade ja seadete autorid, koreograafid litsentsitasu saaksid.

Tantsupeo pealavastaja Maido Saar arvas, et laulu- ja tantsupeo tegijad on vääriliselt tasustatud. «Neid inimesi, kes on teinud tööd, on hoitud nii vaimselt kui ka materiaalselt,» sõnas ta.

«Kui keegi arvab, et laulupidu on koht, kus teenitakse raha, siis ta väga sügavalt eksib,» kommenteeris Hirvo Surva. «Ma teen seda tööd põhitöö kõrvalt ja põhitööd on mul ka väga palju.»

Piletiga või ilma

Olgugi et teenuste hinnad on aastatega kasvanud, jäid peo piletihinnad Aet Maatee sõnul 2007. aasta noorte laulu- ja tantsupeo tasemele.

Et piletitulu moodustab 50 protsenti laulu- ja tantsupeo eelarvest, siis oleks seda keeruline tasuta üritusena korraldada.

«On väga palju inimesi, kes ütlevad, et nad niikuinii pigem ostaksid pileti, et pidu toetada,» kommenteeris Maatee ja lisas, et piletimüük annab veel võimaluse arvestada, kui palju inimesi peole tulemas on.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles