/nginx/o/2014/06/22/3135919t1hb7ed.jpg)
Enamik Euroopa Liidu liikmesriikide sõjatööstuste suurtootjaid on peatanud kehtivad lepingud Venemaaga.
Enamik EList on Venemaale relvaembargo kuulutanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Euroopa Liit pole kollektiivselt suutnud Venemaale relvaembargot kuulutada, on suurriigid nagu Saksamaa ja Ühendkuningriik venelastega koostöö peatanud, kirjutas EUobserver.
Juriidiliselt korrektset olukorda on küll ära kasutanud Prantsusmaa, kes pole loobunud 1,2 miljardi euro suurusest Mistrali-lepingust ega tulevikukoostööst, ent Saksamaa peatas Mulnosse Kesk-Venemaal plaanitud treeningkeskuse ehituse, samal ajal kui Itaalia ja venelaste vahel katkes 800 miljoni suurune soomusmasinate tehing.
Suureksportijad nagu Belgia, Soome, Holland ja Rootsi on käitunud sarnaselt. SIPRI teadur Pieter Wezemani sõnul on de facto embargode tugevuseks nende paindlikkus.
Ta vihjas samas varasematele juhtumitele, kui näiteks juba Teise maailmasõja puhkemise järgselt müüs Briti Rolls Royce Saksa õhuväele mootoreid. Sarnaselt kirjeldas ta kehtinud olukorda, kus Euroopa ja USA suurfirmad enne ja pärast Gruusia sõda Vene sõjaväele tipptehnoloogiat müüsid.
Venemaa positsioone nõrgestab ka asjaolu, et 17. juunil katkestas lõplikult koostöö Ukraina. Samm on märkimisväärne, kuivõrd suur osa Vene tuumarakettide juhtimissüsteeme ja lennumasinate mootoreid pärinevad Ukraina sõjatööstuselt.