Peaminister Taavi Rõivas ja Prantsusmaa president François Hollande arutasid tänasel kohtumisel julgeolekuteemasid ning võimalusi muuta NATO liitlasvägede kohalolek meie regioonis püsivamaks.
Rõivas Hollande'ile: eestlastele teeb muret Mistralide müük Venemaale
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
8. juuli 2014, 13:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel ütles peaminister Rõivas kohtumisel, et Euroopa Liidu ja NATO liitlaste reaktsioon Ukraina sündmustele oli väga kiire ning tänas presidenti prantslaste panuse eest Balti õhuturbemissiooni.
Rõivas märkis, et ootused septembris toimuvaks NATO tippkohtumiseks on kõrged ning eestlaste soov on saada liitlastelt, sealhulgas prantslastelt püsivamat tuge. «Meie soov on, et liitlaste kohalolek regioonis muutuks nähtavamaks ja püsivamaks,» rääkis Rõivas.
Peaministri sõnul teeb muutunud julgeolekuolukorras eestlastele aga muret Prantsusmaa plaan müüa kaks Mistral-klassi dessantlaeva Venemaale. Rõivas toonitas, et dessantlaevade müük Venemaale avaldab selget mõju Euroopa julgeolekuolukorrale.
Rõivas ja Hollande rääksid ka ühisest Euroopa Liidu missioonist Kesk-Aafrika Vabariigis. Peaminister Rõivas kinnitas, et Eesti võtab liitlassuhetesse panustamist väga tõsiselt.
«Tajume, et solidaardsusel rajanev kollektiivkaitse põhimõte eeldab kõikide, sealhulgas väikeste riikide osalemist julgeoleku tagamises,» selgitas Rõivas ning lisas, et seetõttu on Eesti pidanud oluliseks mitmetesse missioonidesse panustamist.
Peaminister ja president rääkisid ka eelseisvast Euroopa Liidu Ülemkogu kohtumisest, sealhulgas institutsioonide kõrgetest juhikohtadest. Rõivase sõnul on Eesti jaoks oluline, et tulevased juhid oskaksid praegust julgeolekuolukorda adekvaatselt hinnata.
Kohtumisel arutati ka ettevalmistusi tuleva nädala Ülemkoguks, kus suure tõenäosusega arutatakse ka nn kolmanda ringi sanktsioonide vajalikkust Venema suhtes.
Kuna Venemaa ei ole astunud reaalseid samme olukorra de-eskaleerimiseks, tuleb Rõivase sõnul sellele Euroopa Liidu poolt ühel häälel väga selgelt reageerida.
«Me kõik soovime, et olukord rahuneks ilma sanktsioonideta, kuid kui küsimus on julgeolekus, ei tohiks me seada lühiajalisi majandushuve julgeolekust ettepoole. Vabadusel ei ole hinda,» rõhutas Rõivas.