Teadmine, et matemaatika riigieksamist saab läbi ka ühe punktiga, vähendas paljude koolilõpetajate motivatsiooni matemaatikat õppida ja nõrgemate jaoks oli eksami ühisosa tugevamatega võrreldes ebaõiglaselt raske.
Vältimatu matemaatikaeksam ei sundinud end rohkem kokku võtma
9. juuli 2014, 11:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest korda riigi poolt kohustuslikuks kuulutatud matemaatikaeksam oli raskuse järgi jagatud kaheks: lai ehk süvendatud ja kitsas ehk matemaatikas nõrgematele. Keskmine tulemus oli laia puhul 54 punkti sajast ning kitsa puhul 30,2 punkti sajast.
«Laia eksami keskmine tulemus 54 punkti on üsna tavapärane,» kinnitas SA Innove õppekava- ja eksamitekeskuse matemaatika peaspetsialist Deivi Taal. Ta lisas, et mullune üle 60-protsendiline keskmine oli üle aastate paremaid tulemusi, aga varem on see kõikunud 52–58 punkti vahel sajast.
«Ei ole kummaline, et laia eksami tulemus on nõrgem kui varasema valitava eksami puhul,» lausus Eesti Matemaatika Seltsi president, Tartu Ülikooli finantsmatemaatika dotsent Raul Kangro.
Ta viitas eksamisooritajate hulgale: kui möödunud aastal sooritas 3416 õpilast matemaatikaeksami, mille raskusaste on võrreldav tänavuse laia eksamiga, siis nüüd tegi laia matemaatika eksamit 4171 õpilast. Protsentuaalselt oli mullu matemaatikaeksami sooritajaid 30 protsenti, sel korral tegi sarnast eksamit 43 protsenti eksaminandidest.
«Üsna selge, et eksamisooritajate osakaalu ja tegeliku arvu kasv sai toimuda põhiliselt nende õpilaste arvelt, kes varem poleks matemaatikat valinud ning kes on keskmiselt üsna kindlalt nõrgemad neist, kes vabatahtlikult eksami oleksid valinud,» selgitas Kangro.
Pooled ülesanded kattusid
Kitsa eksami tulemust ei ole millegagi võrrelda – see näitab esimest korda, kui tugevad või nõrgad on matemaatikas need, kes ei suuda või ei näe vajadust sellesse ainesse süveneda.
«Kõigi tehtud eksam annab riigile, koolidele ja ka õpilastele esimest korda hädavajaliku võrdlusinfo õpetamise taseme, õppijate motivatsiooni ja uue õppekava rakendumise kohta,» kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Ain Tõnisson.
Laiema ja kitsama kava järgi hakati gümnaasiumides matemaatikat õpetama kolm aastat tagasi. Kui palju õpilasi valis ühe või teise, selle kohta ministeeriumil infot pole. Teatakse vaid seda, kui paljud tegid ühte või teist eksamit.
Tegelikult ei olnudki päris kahte eksamit, vaid pool punktidest saadi ühesuguste ülesannete eest. «Suurest ideest teha kaks, eraldi tasemel eksamit jäi järele 50:50,» märkis SA Innove peaspetsialist Taal ning tõdes, et ühisosa pani kitsast matemaatikat õppinud koolilõpetajad laia matemaatika valinutega ebavõrdsesse seisu.
«Väga paljude jaoks oli ühisosa naljategemine, sest ühisosa sai olla lähtuv kitsast matemaatikast – me ei saanud eksamiga kitsast matemaatikat õppinuid karistada, aga kokkuvõttes oli see nende jaoks ikka eksami raskem osa,» lisas ta.
Ühisosa tulemus oli niisugune: laia eksami sooritajad said keskmiselt 31,8 punkti ja kitsa puhul 15,3 punkti 50st.
«Muidugi olid kitsa ja laia matemaatika erinevad tulemused oodatavad,» ütles Tõnisson.
Eesti Koolimatemaatika Ühenduse esimehe, Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Hele Kiiseli sõnul peaks ühisosa üle vaatama: kas üldse kaotama või küsida küll samade teemade kohta, aga teistmoodi, kitsama jaoks ülesandeid rohkem lahti kirjutades.
Taali sõnul on küsimus, mida koolides tegelikult matemaatikatundides õpetatakse, eriti kitsa kursuse raames. SA Innove peaspetsialist ütles, et põhjalikku analüüsi eksamitulemuste kohta alles hakatakse tegema, kuid eelmiste aastate proovieksamitest oli näha, et paljudes koolides pole suurt vahet, kas õpetatakse kitsast või laia matemaatikat.
«Väga paljud õpetavad midagi vahepealset ja kitsas matemaatikas õpetatakse ilmselt igaks juhuks rohkem – äkki küsitakse eksamil midagi keerulisemat,» lausus ta. See tähendab, et vähema tundide arvuga püütakse matemaatikas vähemandekatele õpetada suhteliselt rohkem ja tulemusena ei saa suurt midagi korralikult selgeks.
«Kardan, et paljud õpetajad õpetavad õpikut, mis on aga autorite nägemus ainekavast, kus on ülesandeid nii andekamatele kui ka nõrgematele ning õpetaja peab ülesannete ja teemade seas ise valiku tegema, mitte kõike õpetada üritama,» ütles Kiisel.
Kogenud õpetajana soovitas koolimatemaatika ühenduse juht, et õpetaja võib rahulikult jätta näiteks ühe teema üldse käsitlemata, et teisi põhjalikumalt harjutada. Eksamil tähendaks see kõige enam kümne punkti kaotust, aga samas võiks ülejäänud ülesannetes kindlamalt punkte saada.
Veelgi enam: Kiisel kahtles, kas kõik õpetajad üldse on uue ainekava sisuliselt läbi lugenud. «Kui uus ainekava tuli, käisime kõigis maakondades seda tutvustamas, aga peaksime uue tiiru peale tegema ja küsima, kas kõik õpetajad on ainekavast aru saanud,» lisas ta.
«Meie üritame ka rohkem õpetada, pakkuda lisakursusi ja seda ka kitsa matemaatika õppijaile – matemaatika pole ainult arvutamisoskuse, vaid ka isiksuse arendamine,» ütles Harjumaal asuva Jüri gümnaasiumi direktor Maria Tiro. «Tulemusi oli meil nii väga häid kui ka nõrku, mis oli ette teada.»
Oodatust kehvem tulemus
Taal arvas, et õppekavade töörühmal tuleb matemaatika ainekava täpsemalt lahti kirjutada. Kuid ta kartis, et seegi ei pruugi õpetamise taset tõsta, sest on küllalt õpetajaid, kes mõtlevad, et on aastakümneid ühtemoodi õpetanud ja jätkavad ikka samamoodi.
«Paraku on matemaatikaõpetajate keskmine vanus 55 ja rohkem,» tunnistas ta paratamatust.
Saaremaa ühisgümnaasiumis on otsustatud, et kitsast matemaatikat kellelegi ei õpetata. Koolidirektor ja matemaatikaõpetaja Viljar Aro imestas oma kooli tulemusi vaadates, kuidas said üleriigilised keskmised punktid olla nii madalad.
«Meil oli laial eksamil keskmine 75–76 punkti ja kitsal 73–74 punkti ning kõige nõrgem sai 65 punkti,» rääkis ta. «Ei arva, et eksam raske oli!»
Tallinnas gümnaasiumi lõpetanud Norman, kes oli õppinud laia matemaatikat ja tegi ka raskema eksami, oli oma eksamitulemuse pärast nördinud. «Seal oli kaks ülesannet, mida ma ei osanudki, sest polnud elu sees sellist lahenduskäiku läbi teinud,» lausus perenime avaldamisest keeldunud noormees.
Paldiski ühisgümnaasiumi lõpetanud Reilika Pelt ja Viktoria Tsvetkova ei jäänud samuti oma eksamitulemusega rahule. Mõlema tulemus jäi alla 20 punkti, kusjuures õppinud olid nad laia matemaatikat ja Pelt tegi kitsa eksami. Tunnistusel oli neil mõlemal matemaatika hindeks neli.
«Õppisime kogu aeg, aga õpetaja arvas muidugi, et õppisime liiga vähe,» ütles Pelt.
«Lahendasin kõiki ülesandeid, kirjutasin pikalt ja arvasin, et ka õigesti, aga ei olnud nii, ning kahetsen, et laia eksami tegin,» lausus Tsvetkova.
Neiud lisasid, et kui enamik klassikaaslasi sai matemaatikas loodetust madalamad punktid, siis üks tüdruk, kes tahtis eksameid hästi teha, tegi eksami 78 punktile.
Kuidas kehv matemaatikaeksami tulemus neidude edasiõppimisvõimalusi mõjutab, neile alles selgub.
Kõige kriitilisemad on matemaatikaõpetajad ja koolijuhid, aga ka Innove matemaatika peaspetsialist Taal ühepunktilise lävendi kehtestamise suhtes, senise 20 punkti asemel möödunud sügisel. See kaotas paljude õpilaste motivatsiooni vähegi pingutada.
«Kolleegid üle Eesti ütlesid, et sügisel läks tõeline hullumaja lahti, kui selgus, et ühe punktiga saab gümnaasiumi lõpetada,» ütles Treffneri gümnaasiumi õpetaja Kiisel. «Õpilased tulid kooli ja teatasid: olen kaks aastat õppinud ja pingutanud, aga sel aastal enam ei õpi. Üks õpetaja rääkis, et 30 õpilasest klassis jäi tunnis käima vaid seitse – järelikult ülejäänud loobusid viimases klassis matemaatika õppimisest.»
Jüri gümnaasiumi direktori Tiro sõnul pole nende koolis niisugune asi võimalik, sest tunnis käimist jälgitakse hoolega. «Koolil on võimalus oma reegleid määrata, aga tõsi, üha enam peab nn müügitööd tegema ehk selgitama, miks ja mida on vaja õppida,» ütles ta.
Tartumaa Lähte ühisgümnaasiumi direktori Üllar Loksi sõnul ei muutunud 12. klassi õpilaste suhtumine, kui selgus, et ka ühe punktiga saab eksami tehtud. «Küll aga need, kes tulid sügisel 10. klassi, võtsid hoiaku, et milleks pingutada, ühe punkti peale teeb eksami ikka lõpuks ära.»
«Meiega koos tegid riigieksameid ka õhtukooli õpilased ja nemad rääkisid küll, et lähevad ühte punkti saama,» ütles Paldiski ühisgümnaasiumi lõpetanud Pelt. «Meil on õhtukoolis sõjaväelasi, kellel on gümnaasiumitunnistust vaja, et paremat palka saama hakata – neil pole vahet, mitmele punktile eksami teevad.»
Õpetajad rääkisid ka lugusid, kuidas õpilased poole eksami pealt minema läksid – lootuses, et punkt on käes ja võib rahulikult tööle minna.
Kiiseli sõnul võisid õpilased, kes viimasel aastal matemaatika õppimisest loobusid, oma punkti eksamil tõesti kätte saada, aga seda juhul, kui olid enne kaks aastat matemaatikat tõesti ka õppinud, mitte vaid jupphaaval tunnikontrollist tunnikontrollini, ilma üldise arusaamata. Viimasel juhul võis isegi punkt saamata jääda. Sel aastal jäi nulliringi üle 30 eksaminandi.
Kiisel kuulis bussis kõrvalt, kuidas kutsekooliõpilased, kes samuti riigieksamiteks valmistusid, rääkisid, et õpivad 35 valemit pähe ja kirjutavad need iga ülesande juurde, lootuses, et punkti saab ikka kätte. «Kui valemit rakendada ei oska, ei saa ka punkti,» lausus kogenud õpetaja.
Reeglid olgu selged
Kui Hugo Treffneri gümnaasiumis, kus on lisaks reaalsuunale ka humanitaarsuund, pole siiani kitsa matemaatika rühma täis saadud, siis sel kevadel sellesse kooli katseid teinutest ootamatult paljud humanitaarsuunale pürgijad eelistasid kitsast matemaatikat.
Kiiseli sõnul ei oska noor 10. klassis hinnata, kas ja kui palju tal tulevikus matemaatikat vaja läheb. Ta rääkis oma noorest sugulasest, kes oli veendunud, et matemaatikas ei ole vaja pingutada, aga lõpuks otsustas minna Eesti Maaülikooli majandust õppima, mis tähendab ka kõrgemat matemaatikat.
Koolimatemaatika ühenduse juht uskus, et sügiseks võivad paljud kitsale matemaatikale mõtlejad teistmoodi otsustada.
«Üks punkt ei aita ja muudab järelduste tegemise mõttetuks,» arvas Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Aro. «Kui kontrolltöös peame positiivse hinde saamiseks vajalikuks 50 punkti, siis eksamil võiks see vähemalt 25 punkti kolme saamiseks olla,» soovitas ta.