Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Ain Tõnisson (pildil), miks otsustati kehtestada positiivse eksamitulemuse lävendiks vaid üks punkt sajast?
Ametnik: vähe on õpilasi, kes ei pinguta
9. juuli 2014, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siin on selgitus lihtne: eksam kestab paar tundi 12 kooli- ja kolme gümnaasiumiaasta lõpus. Selleni jõudmiseks on õpilane pidanud 12 aastat saama kokkuvõttes positiivseid hindeid. Seetõttu on õpilase suhtes õiglane, et lõpetamisküpsust hindavad õpetajad, kes on teda aastast aastasse näinud. Kui kusagil koolis on hindamise ja hariduse kvaliteediga probleeme, tuleb tegelda kooliga ning mitte karistada õpilast.
Riigieksami eesmärk on riigile, koolipidajale, koolile, lapsele ja tema vanematele objektiivse võrdlusaluse andmine ning diskrimineerivate lävendite seadmine moonutab riigile hädavajalikku mõõdikut. See on ka omakorda põhjus, miks kohustuslik matemaatikaeksam on meile andnud tõehetke, mille tegeliku sisu saame teada sügisel, kui valmib eksami analüüs.
Koolide hinnangul on see langetanud paljude õpilaste motivatsiooni pingutada. Kas ministeerium on seda meelt, et ühe punkti piir kaotada?
Juba PISA test, millest ei sõltu [õpilase jaoks] mitte midagi, on põhikooli osas ääretult oluline sisend hariduspoliitika tegemiseks. Samuti olid riigieksamid ju esimesed viis aastat ühepunktilise lävendiga. 20-punktiline lävend pandi sisse õpetajate kartuse tõttu, et osa õpilasi eksamil n-ö libastub, kuid statistiliselt ei muutnud see tulemustes palju.
Ehk teisisõnu – neid mittepingutavaid õpilasi on marginaalne arv. Pole veel põhjust arvata, et sellel aastal on teisiti, kuid teadmiseks peame ootama eksamitööde analüüsi, mis valmib septembriks.
Kindlasti on osa matemaatikaeksami tulemustest ka motivatsiooniga seotud. Seetõttu viidi koos eksamiga läbi tagasisideküsimustik õpilastele, kus koguti infot iga õpilase matemaatikaõpetuse mahu kohta, samuti motivatsiooni kohta valida erinev eksamitöö ning eksamiks valmistumise kohta. Ka õpetajatelt koguti infot eksami kohta.
Kuigi oli justkui kaks eraldi matemaatikaeksami tööd, lai ja kitsas, oli pool eksamist ühesugune, mis pani kitsa matemaatika kursuse läbinud ebavõrdsesse olukorda. Kas ministeerium tahab seda edaspidi muuta ja teha ikkagi kaks erinevat eksamit?
Ühine osa on tarvilik, et leida võrdlusbaas kõigi õpilaste vaatlemiseks samal skaalal. See lähtuski kitsa ja laia matemaatika ainekava ühisosast!
Seega ei tohi unustada, et ülesanded vastasid ka kitsa kursuse ainekavale, mistõttu ebaõiglust siin kindlasti polnud. Muidugi olid kitsa matemaatika ja laia matemaatika erinevad tulemused oodatavad.