Eestis on 4. juuli 2014 seisuga jäänud 19 ühisveevärki, mille joogivee fluoriidide sisaldus ületab kehtestatud piirnormi, selgub terviseamet aruandest. Kokku on nendel veevärkidel 3011 tarbijat kaheksas maakonnas.
Mitmes piirkonnas võib joogivesi olla hammastele kahjulik
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
9. juuli 2014, 15:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki probleem on aastatega vähenenud, on endiselt alles teatud murepunktid. Terviseameti tegi seetõttu sotsiaalministeeriumile ettepaneku kutsuda kokku ümarlaud fluoriidide probleemide arutamiseks.
Fluor on mikroelement, mida leidub fluoriidina maapõue kivimitest. Fluoriid satub kivimitest põhjavette ning seejärel inimese joogivette. On vajalik, et inimene saaks teatud hulga fluoriidi, kuna see tagab loodusliku kaitse kaariese eest, selgitab sotsiaalministeeriumi infoleht. Kui aga tarvitada pikaajaliselt fluoriidirikast vett, siis hakkab see mõjuma esmajoones hammastele. Võib tekkida hambafluoroos (kui joogivees on fluoriide üle 1,5 mg/l). See tähendab hammaste struktuuri püsivat kahjustust, mis avaldub valgete või pruunikate laikudena. Hambad kaotavad läike ja email muutub hapraks. Samuti võivad fluoriidid suurendada luumurdude, vähi ja kilpnäärmehäirete esinemise riski.
Joogivee soovitatav fluoriidisisaldus on 0,5-1,5 mg/l. Joogivee fluoriidisisaldus on piirkonniti väga erinev. Pinnavett joogiveena kasutavates linnades (Narva, enamus Tallinna piirkondi) on joogivee fluoriidisisaldus väga väike, Lõuna-Eestis on levinud fluoriidivaesed põhjaveed. Fluoriidirikas vesi on levinud esmajoones Lääne- ja Kesk-Eestis.
Terviseamet on oma kokkuvõttes välja toonud, et kaks probleemset veevärki asuvad Läänemaal, millele on leitud rahastus ja selle aasta lõpuks peaks joogivesi nõuetele vastama. Näiteks ei vastanud nõuetele Virtsu aleviku veevärgist võetud proov (600 tarbijat). Samas Liivi külas Läänemaal (70 tarbijat) on varem olnud sama probleem, kuid viimased analüüsid vastasid nõuetele.
Kõige rohkem probleemseid veevärke on aga Pärnumaal (kaheksa veevärki). Probleemsed veevärgid on näiteks Urge külas, Hirvela elamurajoonis, Halinga vallas Vahenurme külas, Tootsi alevis, Selja külas ja Taali külas. Kui tööd toimuvad plaanipäraselt, siis viies veevärgis peaks aasta lõpuks vesi korda saama. Tootsi alevi osas, kus ettekirjutus on tehtud tähtajaga 31.03.2015, ei ole kindlat veendumust, et vesi saab selleks kuupäevaks korda, kuna projekti ei ole veel esitatud.
Lisaks jääb kaks veevärki, mille puhul teeb terviseamet ettepaneku need arvelt üldse maha võtta.
Tartumaal on jäänud kolm veevärki, kus fluoriidid ületavad normi, nendest üks on toidukäitlemisettevõte, kus puuduvad püsitarbijad. Ülejäänud kaks varustavad veega 130 tarbijat (Ülenurme aleviku Männi elurajooni ühisveevärk ja Tähtvere valla Väike-Vorbuse veevärk). Esimene saab korda hiljemalt 1. augustiks, teise püsitarbijate arv väheneb pidevalt.
Hiiumaal on probleemseid veevärke veel kaks, ent need asuvad sadamates, kus puuduvad püsitarbijad (Orjaku ja Sõru sadam). Sadamad on kinnitanud, et mõtlevad, kas paigaldatakse veetöötlusseadmed või lõpetatakse vee andmine laevadele.
Viljandimaal on üks veevärk, ent sellel püsitarbijaid ei ole. Jõgevamaal samuti üks veevärk, mis kuulub aga Võisiku hooldekodule. Sealsed elanikud joovad pudelivett.
Järvamaal on probleemseid veevärke kaks (Piiumetsa küla ja Pikaküla), kuna aga neil on tarbijaid vähe, siis ei ole veekäitleja kvaliteedi parandamisest huvitatud.
Raplamaale on jäänud üks veevärk, mis kuulub OÜ-le Vigala piimatööstus ja varustab Vigala hooldekodu. Sinna on paigaldatud aga vastav seade ning lähipäevadel võetakse uus analüüs, et näha, kas probleem on kadunud.
Joogivee fluoriidisisalduse kohta saab teavet kohalikult veekäitlejalt.