Nezavismaja Gazeta: kaks kolmandikku venelastest ei toeta sõjalist sekkumist Ukraina sündmustesse

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina sõdurid jagavad Slovjanski elanikele toiduabi.
Ukraina sõdurid jagavad Slovjanski elanikele toiduabi. Foto: SCANPIX

Moskva on seni väitnud, et Euroopa Liidu kehtestatavad sanktsioonid mõjutavad eelkõige liikmesriike endid ja ei kõiguta Venemaad ennast, värskemad sotsioloogilised uuringud kinnitavad aga, et ka Venemaa elanikud tunnevad end neist ohustatuna ja toetavad sellest tulenevalt järjest vähem Venemaa sõjalist sekkumist Ukrainas.

Venemaa meediakanalid kajastavad küll katkematult Ukraina sõjaväe hirmutegusid Ukraina idaosas ja osa riigiduuma opositsioonist korraldab meeleavaldusi, kus nõutakse sõjalist sekkumist, ent Venemaa üldsuse arvamus on Ukraina sündmuste ja Euroopa sanktsioonide mõjul vaikselt muutumas, kirjutab ajalehes Nezavismaja Gazeta poliitikakorrespondent Aleksandra Samarina.

Sõltumatu Levada keskuse andmetel ei toeta 49 protsenti venemaalastest Ukraina kaupade boikotti ja 66 protsenti ei toeta Venemaa sõjalist sekkumist Ukrainas.

Suisa 33 protsenti vastanuist leidis, et sõjalist sissetungi Ukrainasse ei tohiks mitte mingil juhul toimuda. Sealjuures leidis kõigest 18 protsenti vastanuist, et Vene meedias rõhutatav massiline tsiviilelanike hukkumine Ukraina idaosas on kaalukas argument sekkumise poolt.

Sõjategevuse tõttu Ukraina põgenikelaagris elav väike tüdruk.
Sõjategevuse tõttu Ukraina põgenikelaagris elav väike tüdruk. Foto: SERGEI KARPUKHIN/REUTERS

31 protsenti venemaalastest leiab, et lääne sanktsioonid on suunatud tavaliste elanike vastu ja 35 protsenti leiab, et need mõjutavad ka otseselt neid endid. Mais olid need näitajad vastavalt 27 ja 24 protsenti.

11 protsenti on vähenenud ka nende venemaalaste osakaal, kes arvavad, et sanktsioonid mõjutavad vaid väikese hulga otseselt Ukraina-suunalise poliitikaga seotud isikute huve. Mais arvas sedasi 63 protsenti küsitletutest, nüüd aga 52.

Inimesi, kes arvavad, et sanktsioonid on suunatud vaid otseselt väga väikese grupi vastu, oli mais 42 protsenti, ent nüüdseks on see langenud 35 protsendile.

43 protsenti vastanutest loodab, et sündmuste eskaleerumine peatub ja Venemaa suhted lääneriikidega normaliseeruvad. Samas ei välista 37 protsenti neist, et pinged kasvavad ja järgneb uus külm sõda.

Märtsis pärast Krimmi annekteerimist, leidis 75 protsenti vastanuist, et lääs ei julge rakendada Venemaa majandust tõsiselt ohustavaid sanktsioone, nüüdseks on see näitaja langenud 67 protsendini.

See tähendab Samarina sõnul, et avalikus arvamuses on toimunud pööre ja venemaalased on hakanud Ukraina ida ja lõunaosas toimuvat väga ettevaatlikult hindama. Tõenäoliselt järgneb sellele aga ka muutus Venemaal edastatavas infos. Kreml kavandab juba oludele vastavat muutust retoorikas.

Samarina analüüsi loe edasi siit.


 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles