Esimesed linnad asuvad piirama avalikku napsitamist

Tiina Kaukvere
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Vabaduse väljaku suurelt ekraanilt saab tänavugi jälgida jalgpalli maailmameistrivõistluste lõpumänge. Väljaku treppidel on kombeks sellal pruukida ka vägijooke. Üks üleeilse Brasiilia–Saksamaa mängu vaatajatest.
Tallinna Vabaduse väljaku suurelt ekraanilt saab tänavugi jälgida jalgpalli maailmameistrivõistluste lõpumänge. Väljaku treppidel on kombeks sellal pruukida ka vägijooke. Üks üleeilse Brasiilia–Saksamaa mängu vaatajatest. Foto: Toomas Tatar

Juuli alguses jõustus korrakaitseseaduse säte, mis lubab paljudes avalikes kohtades alkoholi tarbida, kui sellega ei häirita teisi. Samas jäeti omavalitsustele õigus määrata kindlaks lastele suunatud või tervise edendamiseks mõeldud paiku, kus see lubatud ei ole.

Näiteks on Pärnu juba kuulutanud alkoholivabaks alaks kesklinna, rannapromenaadi, ja pargid. Alkoholi joomine on kesklinnas lubatud vaid toitlustusasutustes. «Me ei soovi näha inimesi jalutamas mööda Rüütli tänavat, õllepudel käes, või Rüütli ja Martensi väljakul napsi võtmas,» lausus linnapea Toomas Kivimägi.

Alkoholi joomine on lubatud suvepealinna mõnes pargis, kus inimesed on harjunud piknikut pidama. Samuti rannaliival eeldusel, et seda ei tehta klaaspudelist. «Miks me ei keelanud rannaliival alkoholi tarbimist? See on taaskord ennekõike tegeliku olukorra legaliseerimine,» põhjendas Kivimägi.

Pealinn kaalub kitsendusi

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf märkis, et ilmselt keelatakse alkoholi tarbimine pealinna randades. «Ma arvan, et Eesti inimene ei ole nii viisakas ja kultuurne, et ta oskab juua,» arvas ta.

Pirita linnaosa valitsus on selleks palve linnavalitsusele juba esitanud. «Oleme jätkuvalt seda meelt, et alkohol, rand ja ujumine ei käi kokku. Mõistame, et nii mõnigi peab alkoholi tarbimise all silmas sõõmu veini ja romantilist päikeseloojangut, kuid paraku ei ole sellised mõtted mitte kõigil ja erandeid pole võimalik teha,» lausus linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik Andre Hanimägi.

Alkoholi joomise tahavad randades ja laste mänguväljakutel keelustada ka Põhja-Tallinn ja Haabersti. Haabersti linnaosa asevanem Juhan Hindov nentis, et vägijookide tarbimine avalikus ruumis on suur probleem, sest linnaosas on palju pargialasid.

«Kisa ja jõuramine käivad üle mõistuse, linnamööblit lohistatakse paigast paika, lasteaedade ümber on kujundatud teisaldatud pinkide abil joomalehtlad,» kirjeldas ta.

Võhma linnapea Anneli Siimussaar lausus, et ka neil on alkoholi tarbimine avalikes paikades suurenenud, ent omavalitsus ei ole jõudnud asjaga veel tegelda. Tema sõnul hakatakse augustis arutama napsitamise keelamist mänguväljakutel ja linna keskplatsil.

Sillamäe arenguosakonna spetsialist Anton Makarjev tunnistas, et alkoholi tarvitamine oli teatud avalikes kohtades juba enne seda lubavat seadust populaarne. Tema sõnul ei suuda politsei väikeses linnas sellele lihtsalt piisavalt tähelepanu pöörata.

Otsused suve lõpus

Nii Makarjevi kui ka Loksa linnapea Värner Lootsmanni hinnangul võib omavalitsus uusi piirangualasid kehtestada, kuid piirangutest üleastujate karistamisega jäädakse ikkagi hätta, sest kontrollimiseks pole ei inimesi ega raha.

Omavalitsus võib moodustada valla- või linnavalitsuse korrakaitseüksuse või nimetada ametisse  korrakaitseametniku. Samuti võib omavalitsus menetleda väärtegusid ja määrata trahve.

Mitu omavalitsust on aga veel äraootaval seisukohal.

Hindov ütles, et seni on politsei näiteks suurtel Haabersti kogupere kontsertidel napsitajatega hakkama saanud. «Aga mõelge ise, kui joomalaine avalikus ruumis tuleb mühinaga peale, siis kuidas sa ikka viinatsunamit peatad oma tagasihoidlike võimalustega,» muretses ta.

«Kuna seadus on nii värske, on raske hinnata, kas miski on muutunud. Ise loodan, et ükski seadus ei pane inimesi rohkem alkoholi tarbima,» rääkis Keila abilinnapea Timo Suslov.

Kui alkoholi tarvitamine avalikus kohas muutub probleemiks, siis seisavad erimeetmete rakendamise arutelud ees näiteks Võrus. Pärast suve plaanivad küsimust arutada ka Viljandi ja Kuressaare. Jõgeval oli teema päevakorral viimasel volikogu istungil, ent kuna suvi on selles linnas rahulik, ollakse ootel, kuidas hakkab linnapilt muutuma.

Olulisi muudatusi pole märganud ka seni kõige karmikäelisem olnud Pärnu.

«Ka lubatuga «harjumine» võtab ju veidi aega. Eks selle seaduse mõju ilmneb tegelikult nii aasta-kahe pärast,» nentis Pärnu linnapea.

Haapsalu, Valga ja Saue ei pea muudatust praegu probleemiks.

Kõige vabameelsemalt suhtub alkoholi tarbimisse avalikes paikades ilmselt Tartu. Linnasekretär Jüri Möldri sõnul on korrakaitseseaduses juba sätestatud, et alkoholi juues ei tohi teisi häirida. Ta märkis veel, et ka kohtud ei ole pidanud põhjendatuks korrakaitseorgani sekkumist olukorras, kus alkoholi tarbimine teisi ei häiri või ei ole ohtlik.

Naps kooli territooriumil

Korrakaitseseaduses on kirjas, et alkoholi ei või tarvitada vaid üksnes ühissõidukipeatuses, sõitvas ühissõidukis. Samuti koolide, lasteasutuste ja noortelaagri territooriumil ajal, mil seal toimub õppetegevus. Seega oleks nagu õhtuti ja suvel kooli territooriumil seaduse järgi avalik napsutamine täiesti lubatud. Ka ei tohi alkoholi tarbida tervishoiuasutustes ning hoolekandeasutustes ning lastele suunatud avalikul kogunemisel.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Sander Põllumäe kinnitusel ei ole oluline vaadata konkreetseid kohti või seda, kas näiteks õppe-, kasvatus- ja tervishoiuasutused sel hetkel töötavad, vaid oluline on silmas pidada seda, et alkoholi juues ei tohi teisi häirida ega ohustada.

 
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles