Euroopa Parlamenti kuuluv poliitik Siiri Oviir arvab, et 2007. aastal mõõdetud 30 protsendi suurune erinevus Eesti meeste ja naiste palkades võib praeguseks veelgi kasvanud olla.
Oviir: meeste ja naiste palgalõhe võib 30 protsendist suuremgi olla
8. juuli 2010, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oviiri sõnul on sugupoolte töötasu erinevus Eestis aasta-aastalt järjest suurenenud. Ta tõi välja, et praegu kõneainet pakkuv 30 protsendi suurune palgalõhe, millega Eesti kõiki teisi Euroopa Liidu maid edestab, mõõdeti 2007. aastal, kui majanduskriis veel tunda ei andnud.
«2007 oli hea aasta, aga kui avaldatakse andmed 2009. aasta kohta, võib see vahe veelgi suurem olla,» prognoosis poliitik.
Puuduvad vastutajad
Kasvava palgalõhe põhjusena nimetas Oviir ühiskonna suhtumise kõrval ka vastutajate puudust – võrdõiguslikkust puudutavad regulatsioonid on küll nii kohalikul kui Euroopa Liidu tasandil olemas, kuid nende ellurakendamist ei jälgita, selgitas ta.
«Üks põhjus, miks asjad pigem halvemaks lähevad, on küsimus, kes vastutab. Eestis on sel teemal väga palju erinevaid otsuseid vastu võetud. Tuleb asi lihtsalt kätte võtta ja hakata nõudma selgitusi, miks enamikku neist ei täideta,» ütles Oviir.
«Selge, et üleöö ei muutu mitte midagi, kuid seda enam peab selle teemaga tegelema ja kõigepealt riigi tasandil paika panema, kes vastutab,» lisas poliitik.
Oviiri sõnul ei võeta võrdõiguslikkuse küsimusi Eesti ühiskonnas piisavalt tõsiselt. «Väga paljud naised ütlevad, et mind küll ei diskrimineerita, aga kui neilt küsida, palju teised analoogse ametikoha peal palka saavad, siis nad ei tea seda,» tõi Eesti Naisliidu esinaise ametit pidav poliitik näiteks.
«Ettevõtja toob põhjenduseks, et naine ei küsigi rohkem palka, aga kus tema enda korrektsus on?» koputas Oviir tööandjate südametunnistusele.
Kardetakse oma õigusi nõuda
Tööpostil oma õiguste kehtestamisel peaksid nii mehed kui naised julgemad olema, arvas poliitik. «Kui keegi meile tänaval kallale tuleb, siis me pöördume ju politsei poole ega mõtle sellele, et ründajal on veel seitse pätti selja taga, kes pärast kätte maksavad. Miks me siis kardame (karjääri vallas – toim.) oma väljateenitud õigusi nõuda, miks me laseme endale pähe istuda?» küsis Oviir.
Poliitik lisas, et sooline võrdõiguslikkus ei tohiks olla ainult naiste mure. «Kui kedagi koheldakse ebaõiglaselt, peaks ka mees sellele tähelepanu juhtima. Tuleks vastastikuse tasakaaluga asju korras hoida, mitte nii, et ühel pool on üks ja teisel pool teine leer,» arvas ta.