Eile ütles Rootsi Pilootide Liidu turvadirektor Johan Glantz, et radariekraanidele nähtamatud lennukid kujutavad tsiviillennukitele üha kasvavat ohtu. Lennuliiklusteeninduse AS-i lennuliiklusosakonna juhataja Üllar Salumäe ütles aga, et seesugused lennud mõjutavad tavareisijat vähe.
Üllar Salumäe tunnistas, et osaliselt on Glantzil muidugi õigus. «Neutraalvete kohal toimuvate, valdavalt Vene Föderatsiooni õhuväele kuuluvate lendude hulk on märkimisväärselt kasvanud,» ütles lennuliikluse osakonna juhataja. Osad neist ei kasuta transponderit, mis teeks need lennud nähtavaks nii tsiviil-lennujuhtidele kui ka tsiviil-õhusõidukite pardal olevatele kokkupõrke vältimise süsteemidele.
Spetsialisti sõnul on olemas ka mitmeid leevendavaid faktoreid. «Selliste lendude hulk, mille kohta meil üldse igasugune info puudub, on kaduvväike,» ütles Salumäe. Ta lisas, et isegi, kui lennukil puudub transponder, on neil enamasti olemas selle lennuki lennuplaan. Samuti on olemas kahepoolne raadioside õhusõidukiga nende vastutusalas. «See tähendab, et lennuohutust on võimalik tagada, lihtsalt lennujuhi töökoormus on kõrgem ja töövõtted pisut erinevad.»
Ka saadakse infot Eesti õhuväe radaritelt, milleks on primaarradarid ja nende tööpõhimõtted on teistsugused. Samuti tuleb vastav info Balti õhuseiredivisjoni operaatoritelt. Selliseid lende käivad sageli tuvastamas nii NATO kui ka Soome või Rootsi õhujõudude hävitajad.
Küsimusele, kas Eestis on anonüümsete lendude tõttu ka ohtlikke olukordi tekkinud, vastas Salumäe, et intsidente on ikka juhtunud. «Meie jaoks on intsident iseenesest juba ka seesuguse transponderita lennu toimumine,» ütles Salumäe. Tema sõnul on kõik seesugused juhtumid ka vastavates raportites fikseeritud. «Jah, nende raportite arv on kasvanud, kuid sealsamas ei ole reaalset ohtu tsiviil-lennuliiklusele olnud» lisas juhataja.
Halvimal juhul on lennuliiklusosakond olnud sunnitud tsiviil-õhusõidukite lennuprofiile piirama. See tähendab, et startinud lennuk ei ole saanud tõusta otse oma soovitud reisilennukõrgusele või saabuv lennuk ei ole saanud alustada laskumist optimaalse profiili järgi. «Kaasa aitab see, et nende militaarõhusõidukite lennukõrgused on enamasti madalamal, kui tsiviilõhusõidukite kasutatavad kõrgused,» selgitas Salumäe, miks anonüümselt tehtavad lennud reisilennukitele otsest ohtu ei kujuta.
«Kokkuvõtlikult on lendamine jätkuvalt ohutu ja selliste lendude toimumine mõjutab tavareisijat vähe,» lausus Salumäe ja lisas, et selliste lendude mõju on tuntav valdavalt lennunduspetsialistide töökoormusel.