Esimese poolaasta jooksul on elu tulekahjudes kaotanud juba 28 inimest, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga seitsme inimese võrra rohkem.
Enamik tulekahjudes hukkunutest olid alkoholijoobes
17. juuli 2014, 07:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulekahjudes on esimesel poolaastal kannatada saanud enam kui pool tuhat kodu.
Enamus neist päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Intsi sõnul «lahtise tule hooletu kasutamise, suitsetamise ning kütteseadmete lohaka kasutamise või pühkimata korstna tõttu.»
Ligi 60 protsenti hukkunutest olid alkoholijoobes, teatas päästeamet.
15 inimest ehk üle poolte hukkunutest sai surma hooletust suitsetamisest põhjustatud tulekahjus.
Neli inimest hukkus lahtise tule hooletu kasutamise tõttu ja kütteseadme lohaka kasutamise tõttu samuti neli inimest.
16 hukkunu juurest ei leitud suitsuandurit ja 6 juhul ei olnud see töökorras.
«Suitsuandur võetakse tihti laest alla kui tahetakse toas suitsu teha,» ütles Ints. «Kahjuks iseloomustab tulekahjudes hukkunute profiili sageli ka alkoholi kuritarvitamine, mis muudab inimese hoiakud enda ja end ümbritseva suhtes hoolimatuks.»
Suitsuandur on Eestis viis aastat kohustuslik olnud.
Hukkunute hulgas oli sel aastal ka kaheksaaastane laps. 8. juunil põles Jõgevamaal Kasepää vallas elumaja, mille kustutustöödel leiti hukkunud mees ja laps.
Seegi tulekahju sai alguse hooletust suitsetamisest, samuti tarbiti majas alkoholi ja seal ei olnud ka suitsuandurit.
«Vaadates neid tulekahjusid, kust leiti hukkunu, siis enamasti tuli teade tulekahjust hädaabinumbrile mõnelt naabrilt või möödakäijalt siis kui leegid juba aknast väljas olid. Tõenäosus elavaid inimesi sellisest tulekahjust päästa on väga väike,» selgitas Ints.
Seaduse järgi peab igas kodus olema vähemalt üks suitsuandur, kuid soovitav on see paigaldada igasse tuppa (va köök ja vannituba).
Samuti peab suitsuandurit testnupu abil vähemalt kord kuus kontrollima, kas see on ikka töökorras ja patarei täis.
Esimesel poolaastal said päästjad väljakutse 4471 tulekahjule. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tänavu olnud 1271 tulekahju rohkem.
Esimesel poolaastal sai tulekahjudes kannatada 529 eluhoonet. Neist 303 sai alguse lahtise tule kasutamisest, 79 hooletust suitsetamisest ja 101 tulekahju kütteseadmise lohaka kasutamise või tahma süttimise tõttu suitsulõõris.