Merepäästel on olnud töörikas poolaasta

Merilyn Säde
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabatahtlike merepäästjate õppus Reval merekoolis eelmise aasta mais.
Vabatahtlike merepäästjate õppus Reval merekoolis eelmise aasta mais. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Politsei- ja piirivalveameti sõnul jäävad suvel enamasti hätta lõbusõidualustega sõitjad ja talvel on enim abivajajaid harrastuskalurite hulgas. Abivajajate arv on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud.

Piirivalveosakonna merehaldustalitus juhataja René Allik toob üldistustena välja, et suvel kipuvad hätta jääma lõbusõidualused. Sagedasemateks põhjusteks on navigatsioonivigadest tingitud madalikule sõitmised või erinevad tehnilised rikked ning seetõttu ei saada enam omal jõul kaldale.

Suvisele perioodile langeb kõige rohkem päästesündmusi ning seda on võimalik seostada aktiivse puhkuste perioodiga. Suvisel navigatsiooniperioodil moodustavad suurema osa juhtumitest hätta sattunud lõbusõidualused. «Järjest enam soetatakse erinevaid veesõidukeid ning veekogudele satub üha enam neid, kelle merendusalased teadmised võivad olla kasinad ning tõenäosus ohuolukorda sattuda suurem,» rääkis Allik.

Talvel vajatakse enim abi, kui on suure veekogu jääl eksitud või arvestata kiiresti muutuvate jää- ja ilmastikuoludega. Enamik sarnaseid õnnetusi juhtub hämaruse ja pimeduse saabudes, kui soovitakse järvelt ja merelahtedelt tagasi kaldale naasta.

Talveperioodil on lisaks kalastajate jääl eksimisele hädaolukorda sattumise põhjusteks ka väsimus või transpordivahendi tehniline rike, mille tõttu ei suudeta iseseisvalt kaldale tagasi pöörduda. Samuti tekivad probleemid sellega, kui ei arvestata jääle mineku keeluga.

Selle aasta kuue kuuga on Politsei- ja piirivalveamet (PPA) Eesti merealal ning piiriveekogudel läbi viinud 37 päästeoperatsiooni. Eelmisel poolaastal oli samal ajal läbi viidud 29 päästeoperatsiooni. Lisaks on olnud 67 muud juhtumit, kuhu kuuluvad näiteks punase raketi laskmine, veesõiduki tehniline rike ja madalikule sõitmine. Eelmisel aastal samal perioodil oli neid juhtumeid 87.

 

2013. aasta esimesel poolel

2014. aasta esimesel poolel

Merepäästeüksuste poolt päästetud

153

191

Ise pääsenud

79

76

Hukkunute arv

7

6 (+ üks teadmata kadunud)

Abivajajaid kokku

239

274

Kümne juhtumi puhul on tegevustesse kaasatud olnud vabatahtlikud merepäästjad. 2013. aasta esimesel kuuel kuul kaasati vabatahtlikud üheksal korral.

Selle aasta juulikuu esimesel poolel on sagenenud väikelaevadega madalikele sõidud. Abi on vajatud tehnilisest rikkest põhjustatud juhtumite puhul. Õnneks on seni kõik sellised juhtumid lõppenud õnnelikult ja ohtu ei ole sattunud inimeste elud ning päästetud on ka veesõidukid.

Soovitused meresõiduks

  • Uuendage meresõidul kasutatavaid navigatsioonikaarte, nii elektroonilisi kui paberkandjal olevaid.
  • Madalamates kohtades jälgida hoolikalt enda ümber toimuvat.
  • Eelistage madalikule sõitmisele paarkümmend miili pikemat reisi.
  • Enne merele asumist teha selgeks kohalike merepääste ning mereseirega tegelevate asutuste numbrid ja raadiosagedused.
  • Võtta kaasa laetud akuga mobiiltelefon, mis on veekindlas ümbrises.
  • Väikelaevaomanikel tuleks enne merele minemist veenduda, et veesõiduk on tehniliselt korras ja et mootorikütust on piisavalt.
  • Merepäästjad soovitavad päästevesti panna selga kohe, kui merele minnakse. Hiljem ei pruugi enam jääda aega selle selgapanekuks.
  • Alkohol jäägu kaldale.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles