Eesti toetab relvaembargo kehtestamist Venemaale
21. juuli 2014, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti toetab relvaembargo kehtestamist Venemaale, kinnitas välisminister Urmas Paet, Euroopa Liidu (EL) välisministrid arutavad teisipäevasel kohtumisel, kas kehtestada Moskva vastu täiendavaid sanktsioone.
«Kui osutub reaalseks, et relvaembargo kehtestamiseks võib tekkida konsensus, siis jah,» ütles Paet BNSile vastuseks küsimusele, kas Eesti toetab Venemaale relvaembargo kehtestamist. Samas sõnas ta, et uute piirangute sisu ja ulatuse kohta oleks «liiga spekulatiivne öelda midagi enne, kui pole teksti, milles on lootust kokku leppida».
Minister nentis, et senised piirangud ja diplomaatiline tegevus ei ole Venemaale mõju avaldanud ning Moskva jätkab endiselt nii separatistide väljaõpetamist kui ka relvade ja elavjõu saatmist Ida-Ukrainasse.
«Peamine eesmärk on püüda teha kõik, mis pidurdaks Venemaa jätkuvat tegevust Ida-Ukrainas,» sõnas Paet. Tema sõnul tuleb jätkata nii poliitilist survet kui ka majanduslikku survestamist, viimast eriti seoses eelmise nädala lennukatastroofiga.
«Eelmise nädala ülemkogu otsused tuleb võimalikult kiiresti sisuga täita,» sõnas Paet. Ta märkis, et ülemkogu otsused, mis nägid muu hulgas ette sanktsioonide laiendamist juriidilistele isikutele ja Venemaale laenude andmise lõpetamist, võeti vastu enne lennukatastroofi.
Paet sõnas, et relvaembargo peaks loogiliselt puudutama dessantlaevade Mistral müüki Venemaale, kuid ta nentis samas, et Prantsusmaa jaoks on tegemist keerulise ja tundliku teemaga.
«Venemaale relvaembargo kehtestamine oleks väga konkreetne piirang, mille rakendamine omaks tegelikku mõju,» ütles Paet esmaspäeval kohtumisel Jaapani parlamendi ülemkoja spiikri Masaaki Yamazakiga.
EL-i välisministrid otsustavad teisipäevasel kohtumisel, kas kehtestada Moskva vastu täiendavad sanktsioonid, kui Venemaa ei survesta venemeelseid separatiste lubama juurdepääsu katastroofipaigale ega vähenda toetust mässulistele.
Suurbritannia taotleb pärast Ukraina lennukatastroofi EL-i sanktsioone, mis võtaksid sihikule terved Vene majanduse sektorid, isegi kui Briti majandus sellest lühiajaliselt kannataks, kinnitasid Briti ministrid esmaspäeval.
EL on teinud kolmanda etapi sanktsioonideks ettevalmistusi, kuid pole neid veel jõustanud. Lisaks Londonile taotlevad sanktsioonide karmistamist ka mitu Ida-Euroopa riiki, kuid Suurbritannia arvates on teised, näiteks Vene energiatarnetest sõltuv Saksamaa ja Prantsusmaa, kellel on lepe kahe sõjalaeva müümiseks Venemaale, tõrksamad.