Video: lennukatastroofi ekspertiisis võivad osaleda eestlased

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti eksperdid võivad saada tegutsemisloa Ukrainas allatulistatud lennuki ekspertiisis, kuna igas riigis on vastavaid spetsialiste piiratud hulgal. Teade eestlaste abipakkumisest saadeti Interpolile laupäeval, vastus peaks selguma lähipäevil.

Eilseks olid Hollandi asjatundjad jõudnud Ukrainasse, separatistide kontrolli all olevasse Donetski oblastis asuvasse Torezi linna, kus lennukatastroofi ohvrite jäänused hoiti külmutusvagunites. Ukraina asepeaminister Volodõmõr Groisman ütles eile, et kõik hukkunud toimetatakse rongiga Harkivisse ja sealt Hollandisse.

Eesti eksperdid võivad saada tegutsemisloa, kuna igas riigis on vastavaid spetsialiste piiratud hulgal. Teade eestlaste abipakkumisest saadeti Interpolile laupäeval. Vastus peaks selguma lähipäevil.

Valmis kohe välja sõitma

«Fifty-fifty,» pakkus kriminalistikateenistuse ülem Aimar Allandi tõenäosust, kas eestlased saadetakse kohale või mitte. Jaatava vastuse korral sõidavad Hollandisse nii Allandi kui ka Jaan Sild. Sild on loodusõnnetuse ja katastroofi­ohvrite identifitseerimise üksuse juht. Nad on valmis startima.

Eesti tahab läkitada seitsmeliikmelise üksuse. Minek sõltub sellest, kas Holland koostab eksperdiüksuse oma kodanikest või kaasatakse välisriikide abi.

Miks peaks Holland keelduma? Kindluse mõttes võivad nad soovida rühma moodustada oma ekspertidest. Seda vigade vältimiseks.

Meeskond, kelle Eesti läkitada tahab, koosneb eri valdkonna spetsialistidest. «Kaasa sõidaksid kohtuekspertiisi töötajad,» tõi Sild näite. Ta rääkis, et piltlikult öeldes on tegu liinitööga. Hukkunud pannakse laborisse. Üks pildistab, teine tegeleb surnukehade lahti riietamisega, kolmas võtab sõrmejälgi, neljas viib vastavusse hambakaardid ja nimed, viies teeb hambaröntgenit ning kuues võib olla isik, kes suhtleb omastega. Kindel tööjaotus selgub kohapeal.

Kogemus on olemas

Eestis on üks katastroofiohvrite tuvastamisega tegelev üksus. Päeva jooksul suudab üksus tuvastada kolm kuni neli surnukeha. Nimede ja hukkunute kokkuviimine nõuab rohkelt tööjõudu, kuna ohvreid on ligi 300. «Surnukehadega seonduv paberitöö on ülimalt ajamahukas,» rääkis Allandi. Pole selge, kas hollandlaste endi seas jagub kogemustega eksperte piisavalt või mitte. Lennuõnnetusi iga päev ei juhtu, seega on vastavad kogemused rariteetsed.

Eestlastel on põgus kogemus olemas – 2005. aasta Copterline’i õnnetuse näol. Allandi seletas, miks on ekspertide asjatundlikkus tähtis. Kui mõni hukkunu vale nimega seostatakse, tekitab see palju segadust. Eksimisruum on väike.

Ta tõi näite 2005. aasta kopteriõnnetusest. Surnute dokumente kontrolliti esmalt merel laeva peal. Siis kui laibad maale toodi, ei osatud passe õigete inimeste juurde tagasi panna. Passipiltidepõhine hinnang võib olla vale.

«Vaadates passipilti ja vaadates inimesele otsa, siis nad olid sarnased – seal aga polnud võimalik vahet teha,» rääkis ta. Õnneks tehti laeval piisavalt topeltmärkmeid ja seetõttu õnnestus äpardust vältida.

Välismaiste ekspertide kaasamisel vähendab eestlaste võimalusi tõik, et Saksamaal on selliseid spetsialiste rohkelt. Neil on ka hea renomee ja kõrgtasemel tehnika. «Sakslaste varustus sisaldab kahte komplekti,» ütles Sild. Kui ühega peaks midagi juhtuma, on kohe varuvariant olemas.

Milleks sinna üldse eestlasi saata? Kogemuste pärast. Allandi ja Sild kinnitavad, et Eesti eksperdid kibelevad kogemuste järele. Kui eestlastega peaks midagi samasugust juhtuma, siis on vajalikud spetsialistid kohe võtta.

Külmutus ei töötanud

Mis eksperte ees ootab? Teadmatus. Eile selgus, et ekspertiis tehakse Hollandi laborites.

Laipade transpordi korraldamise ümber valitseb segadus. Eile keskpäeval näidati Hollandi ekspertidele ronge, mille abil ohvreid transporditakse. Lehk andis aimu, et surnukehasid külmutusvagunites ei hoita. Seetõttu pole sugugi selge, millises konditsioonis hukkunud laboritesse jõuavad. Sild rääkis, et surnukehadele tekkivad moondused juba paari päevaga.

Allandi iseloomustas inimjäänuste olukorda lennuõnnetuste puhul. «Ainult skelett võib järel olla,» ütles ta.

Kas pooleldi lagunenud kehasid üldse annab tuvastada? Annab. Allandi ja Sild tõdevad, et kõrge temperatuur kahjustab surnukehasid ja nimede kokkuviimine võib osutuda keerukaks. See pikendab analüüsiks vajaminevat perioodi, kuid lõppeks saab info siiski kätte. Viimast luuüdi abil, kust võetakse DNA proov.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles