Rootsi läks juuli alguses lõplikult üle elukutselisele sõjaväele ja loobus ajateenistusest. Sama on viimastel aastatel teinud veel mitu riiki. Kas põhjuseks on ohutunde vähenemine või on see aja märk?
Kas ajateenistust ootab hääbumine?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuli algusest alates pole Rootsis enam ajateenistust. Rootsi kaitseminister Sten Tolgfors leidis seda kommenteerides, et Rootsi kasvav professionaliseerumine suurendab riigi kaitsevõimet.
Edaspidi kavatseb Rootsi suurendada oma vägede hulka Afganistanis ning saata sinna piirkonda juurde ka transpordilennukeid ja päästekopteri.
Põhjusena, miks veel mitu riiki peale Rootsi on üle läinud palgaarmeele, nimetas sotsiaaldemokraadist endine kaitseminister Sven Mikser ohutunde märgatavat vähenemist Euroopas pärast külma sõja lõppu, mis viis niikaugele, et ajateenistusest hakati loobuma.
Kuna ohtu kodumaa territooriumile peeti väikeseks, siis muutus oluliseks pigem võime saata vägesid kiiresti mujal maailmas asuvatesse konfliktipiirkondadesse.
Ajateenistus toodab reservi
Alates riikide tekkest on riigi relvajõudude komplekteerimiseks kasutatud peamiselt kahte viisi. Ühe lahendusena jäeti sõdimine eraldi seisuse ülesandeks. See on sõjaväe moodustamise viis, mida tunneme praegu palgaarmee nime all.
Teise võimalusena kutsuti vajaduse tekkides mehed muude tööde ja tegemiste juurest ära ja pandi relva kandma, sõja lõppedes aga võisid nad oma endise töö juurde naasta. Ajateenistuse eesmärk ongi toota sõjaväele reservi, mida oleks võimalik kriisi korral kasutada.
Reservarmee ja palgaarmee kasutamine on maailmas eri aegadel vaheldunud vastavalt ühiskondlikele oludele ja sellele, kui palju maksab sõjaväe varustamine moodsa relvastusega.
Armee sõltub eesmärgist
Reservarmee kasutamine sai uue hoo Prantsuse revolutsiooni ajal, kui Prantsusmaa mobiliseeris hiiglasliku sõjaväe ja suutis sellega saavutada hulga hiilgavaid võite. Sellele vastamiseks pidid ka teised riigid suurendama sõjavägede koosseisu ning maailmasõdade ajaks panid suurriigid välja juba miljonitesse ulatuvaid sõjavägesid.
Veel Vietnami sõja ajal taaskehtestas USA ajateenistuse, et Vietnami rohkem sõdureid saata. Tipphetkel oli Vietnamis üle poole miljoni Ameerika sõduri, neist arvestatav osa olid ajateenijad.
Pärast Vietnami läks USA üle täiselukutselisele sõjaväele ning kui puhkes Iraagi sõda, siis isegi selle tipphetkedel oli USA armee suurus seal vaid kolmandik sellest, mida oli suudetud saata Vietnami, kuigi USA rahvaarv oli nende aastatega jõudsalt kasvanud.
Sven Mikseri sõnul peetakse USAs Iraagi ja Afganistani sõda äärmiselt tähtsaks, ent hoolimata keerulisest olukorrast Afganistanis leitakse, et võita on võimalik ka sõjaväelaste arvu suurendamata.
Ta lisas, et elukutselist armeed kalduvad eelistama riigid, mis sõdivad enamasti oma riigi piiridest kaugel, sellal kui oma territooriumil sõdimist eeldavad riigid eelistavad reservarmeed.
Eesti jaoks sobivat riigikaitsesüsteemi otsides tulebki kõigepealt selgeks teha see, kas Eesti jaoks on suurem oht islamiäärmuslased Afganistanis, kodusõjad Aafrikas või endiselt idanaaber.
Kui peame Venemaad endiselt Eesti riigi ja rahva püsima jäämisele ohtlikuks, siis on sobivam ajateenistusel põhinev reservarmee.
Kui me Venemaad enam ohtlikuks ei pea, siis muutub ajateenistus kasutuks ning kogu kaitseväe jõud tulekski suunata sellele, et aidata lahendada probleeme Lähis-Idas, Aafrikas ja mujal.
Kaitseministeeriumi tellitud jaanuarikuise küsitluse järgi pidas Eesti sõjalist ründamist võõrriigi poolt tõenäoliseks kümnendik vastanuid. Veerand vastanutest pidas tõenäoliseks, et järgneva kümne aasta jooksul suureneb sõjaliste konfliktide oht, sellal kui 29 protsenti vastanutest pidas tõenäoseks olukorra turvalisemaks muutumist.
Toetus ajateenistusele on Eestis aga väga suur, tervelt 94 protsenti vastanutest pidas vajalikuks, et noormehed läbiksid ajateenistuse. Ajateenistuse eesmärgina nimetasid peaaegu pooled vastanud noormeestele sõjaliste oskuste õpetamist.
Avalikkus pooldab reservi
Avalik arvamus seega pigem toetab praegust riigikaitsepoliitikat, kus põhirõhk on valmistumisel oma riigi territooriumi kaitseks, hoolimata sellest et sõjalist ohtu väga tõenäoliseks ei peeta.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo lausus, et Eesti suuruse juures ei suudaks me vaid elukutselistest kaitseväelastest luua piisavalt suurt kaitseväge, mis suudaks vaenlast ründamast heidutada.
Tema sõnul ei suudaks Eesti ülal pidada suuremat kui 5000–6000-mehelist elukutselist kaitseväge. Ajateenistus võimaldab ministri sõnul aga ette valmistada nii suurt reservi, et sõja korral võiks mobiliseerida kuni 40 000 meest.
Pealegi on ajateenistus ministri hinnangul ka kaitsetahte ja kodanikutunde kasvataja.
Sven Mikser lisas omalt poolt, et palgaarmee mehitamisega võib probleeme olla, sest kaitsevägi võistleb turul inimeste pärast nii politsei, piirivalve kui mitmete erasektori harudega.
Mikser tuletas meelde, et buumi ajal oli Eesti kaitseväel raskusi isegi tollal olemas olnud elukutseliste kaitseväelaste kohtade täitmisega.
Ajateenistuse plussid ja miinused
+ Ajateenistus võimaldab sõja ajal hüppeliselt suurendada kaitseväe koosseisu.
+ Ajateenistus on üsna odav riigikaitse korraldamise viis, sest pärast ajateenistust lähevad mehed reservi ja neid saab kaitseväkke tagasi kutsuda, ent neile ei pea vahepeal palka maksma.
+ Ajateenistus on oluline erineva taustaga inimeste ühiskonda lõimija.
+ Ajateenistus aitab leida elukutselisi kaitseväelasi.
– Ajateenistusega kaasneb alternatiivkulu, sest sel ajal, mil noormehed teenivad aega, võiksid nad õppida või koolis käia.
– Ajateenistus pole vabatahtlik ja on sellisel kujul teataval määral inimeste põhiõiguste riive.
– Ajateenijaid ega reservist kutsutud mehi ei saa kasutada välismissioonidel.
Riigid:
• Soome
• Norra
• Taani
• Saksamaa
• Küpros
• Šveits
• Iisrael
• Taiwan
• Lõuna-Korea
Kutselise armee plussid ja miinused
+ Elukutselisi sõdureid saab kasutada välismissioonidel.
+ Kutseline armee koosneb palgalistest sõjaväelastest ja põhineb vabatahtlikkusel, mistõttu pole selle puhul tegu inimeste põhivabaduste riivega, mis kohustusliku ajateenistuse puhul paratamatult tekib.
– Kutseline armee on enamasti palju väiksem kui reservarmee.
– Sõdurite motivatsioon riskida oma eluga võib sõja korral väheneda. On ebaselge, kas oma riigi kaitsmist on võimalik selleks spetsialiseerunud inimestelt sisse osta nagu koristusteenust.
– Kutseline armee on kallim, sest elukutseliste sõdurite värbamiseks tuleb tõsta palkasid.
– Väheneb inimeste side kaitseväega, kaitsevägi võõrandub ülejäänud ühiskonnast.
– Sõja korral on võimalus kaitseväge suurendada väga piiratud.
Riigid:
• Läti
• Leedu
• Iirimaa
• Belgia
• Itaalia
• Suurbritannia
• Prantsusmaa
• Austraalia
• Kanada
• USA
Aaviksoo: sõjaväekohustus püsib veel vähemalt sajandi
Kaitseminister Jaak Aaviksoo (pildil) kinnitusel ei muuda Rootsi otsus teha lõpp kohustuslikule ajateenistusele Eesti seisukohta, kuna Eesti ja Rootsi julgeolekuolukord on erinev, vahendas ERR.
«Meie oleme eeskuju võtnud rohkem Soomest ja Šveitsist kui nendest riikidest, kes on puhtalt palgaarmee peal,» ütles Aaviksoo. «Mis saja aasta pärast sünnib, on nende inimeste otsustada, kes siis elavad, aga ettenähtavas tulevikus tõepoolest tahaks jätkata reservarmeega,» lisas ta. Seejuures rõhutas Aaviksoo ka ajateenistuse populaarsust Eestis.