Eelmise valitsuse kaitseministri Urmas Reinsalu initsiatiivist alguse saanud uus riigikaitseseadus peaks kriisi- või sõjaolukorras vähendama bürokraatiat ja aitama ohu korral senisest tõhusamalt tegutseda.
Reinsalu: loodan riigikogu ladusale koostööle
Mida uus riigikaitseseadus reaalselt muudab? Mis on selle eelnõu peamine eesmärk?
Põhiline eesmärk on see, et rahuaja olukord ja kriisiolukord – olgu siis tegemist sõjalise kriisiga või erakorralisest olukorrast tingitud kriisiga –, et need olukorrad oleks riigikaitse seisukohast võimalikult sarnased. Kui on üleminekufaas rahuolukorrast kriisi, siis tegelikult tänapäeval on aega väga vähe ja süsteem peab seetõttu olema üles ehitatud võimalikult sarnaselt. See on filosoofiliselt kõige olulisem muudatus: muuta olemasolevat rahuaja ja sõjaaja riigikaitseseadust, viia nad kokku.
Ja teine keskne teemade ring annab vastuse reale küsimustele, kuidas toimub tõrgeteta riigikaitse juhtimine. Ennekõike koondades valitsuskabinetis kogu riigikaitse vastutuse peaministrile.
Vaadates praegust kriisis maailma ja Eestit selle sees – sobitub see seadus olukorraga, on ajakohane ja tarvilik?
Väga tarvilik. Kõik viimased kriisid, alustades Vene-Gruusia sõjast ja lõpetades Ukraina sõjaga, on näidanud seda, et kriisid arenevad väga kiiresti. Rahuaja üleminekufaas kriisi- või sõjaolukorda võib toimuda väga kiiresti. Täna on meie seadusandluses vahevormid, hallid tsoonid, aga uus seadus annabki võimaluse õiguslik määratlemine ja vastutuse hetk väga kiiresti paika panna. Mida vähem on bürokraatiat, seda parem tänapäeva maailmale mõeldes. Tänases situatsioonis loodan, et meie parlament menetleb seda eelnõu konsensuslikus meeles ja võtab ta veel selle koosseisu ajal vastu.
On see võimalik?
Loodan küll. Eks põhimõttelistes küsimustes, näiteks just riigikaitse juhtimise valdkonnas, poleemikat tuleb ja küllap erinevaid nüansse hakatakse välja tooma, aga loodan, et üldiselt läheb arutelu ladusalt, ja IRL toetab seda kindlasti.