Eile kinnitati Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni kodanikuvabaduste ning justiits-ja siseasjade komisjoni (LIBE) töörühma koosolekul olulise andmekaitse direktiivi raportööriks Marju Lauristin.
Marju Lauristin kinnitati andmekaitse direktiivi raportööriks
23. juuli 2014, 15:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue andmekaitse direktiivi eesmärgiks on parem kodanike andmekaitse tagamine ja ühtse Euroopa õigusraamistiku, miinimumstandardite loomine, mis oleks aluseks teistele andmekaitset puudutavatele õigusaktidele.
«Senine Euroopa andmekaitse õigusraamistik on juba ligi kümme aastat vana ning ei vasta enam tänapäeva vajadustele,» ütles Lauristin ja tõi näiteks, et praegune 1995. aastast kehtiv reeglistik ei kata andmekaitse töötlemist õiguskaitse eesmärgil.
«Arvestades ka käimasolevaid andmekaitse lepingu läbirääkimisi USA ja Euroopa Liidu vahel ning toimunud NSA nuhkimisskandaali, vajame kiiremas korras ühtset Euroopa lähenemist andmekaitse -ja töötluse küsimustes,» rääkis Lauristin.
Euroopa Komisjon esitas andmekaitse reformipaketi eelnõu 2012. aasta jaanuaris, mis koosneb kahest õigusaktist, andmekaitse direktiivist ja regulatsioonist. Direktiiv reguleerib andmekaitse küsimusi ennekõike politsei ja kohtuvõimu koostöö vallas. Määrus sätestab andmekaitse üldise raamistiku, sealhulgas ka eraelus, näiteks sotsiaalmeedias ja e-poodides, et tagada viimaste turvalisus ning suurendada seeläbi Euroopa majanduskasvu.
Euroopa Parlamendis hääletati antud raportite poolt käesoleva aasta aprillis, kus andmekaitse direktiivi poolt hääletas 371 saadikut ning vastu oli 276. Regulatsioon leidis aga seevastu 621 saadiku toetuse ning vastu oli kõigest 10.
Andmekaitse direktiivi läbirääkimised Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu vahel algavad käesoleva aasta sügisest ning võivad kesta ligikaudu pool aastat või rohkem. Läbirääkimiste pikkus oleneb Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste ja uue kodanike põhiõiguste voliniku toetusest reformikavale.