Et Andrus Ansipist saaks järgmine ülemkogu president, peaks sattuma äärmiselt soodne tähtede seis, tõdeb Euroopa Komisjoni asepeasekretär Henrik Hololei. Selles, et Ansipil saab uues Komisjonis olema hea volinikukoht, on ta aga veendunud.
Täna Postimehes: Hololei hindab Ansipi lootust väga heale kohale väikseks
24. juuli 2014, 00:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas Mogherini kandidatuuriga välispoliitika kõrgeks esindajaks on nüüd ühel pool? Augustikuisel ülemkogul ta uuesti arutlusele ei tule?
Ma arvan, et tegelikult on kõik kandidaadid jätkuvalt mängus. Aga mõne kandidaadi osas on palju selgemalt väljendatud konsensuse puudumist ning on raske näha, et see võiks lähiajal muutuda. Samas, kuna Komisjoni koosseisu tuleb vaadata kui tervikpaketti, siis selles kontekstis on kindlasti võimalik leida lahendust, mis arvestaks kõiki Lisa 6 põhimõtteid – geograafiline ning demograafiline tasakaal.
Miks teie arvates sotsid pigem kõrge esindaja kui liidunõukogu presidendi kohta ihkavad?
Ega nad ju kummastki kohast ära ütle. Neil on kogu aeg olnud ju tugev kandidaat ka ülemkogu presidendi kohale Taani peaministri Helle Thorning-Schmidti näol. Aga ma arvan, et üks põhjus, miks eelkõige vaadati Mogherini poole, oli see, et tegu on itaallasega. Itaalia sotsid on praegu europarlamendi suurim fraktsioon ja selles mõttes on neil ka sõnaõigus suurem.
Kuidas paistab praegune tähtede seis Andrus Ansipile?
Andrus Ansip on pikaaegne ELi liikmesriigi peaminister. Kindlasti väga pädev poliitik. Ma arvan aga, et puhtalt poliitilise matemaatika seisukohast on liberaalide lootus üht või teist kõrget kohta saada suhteliselt piiratud. Täna on liberaalidel Euroopas kaks nende poliitilisest perekonnast pärit peaministriga valitsust. Kolmas on just valimistejärgselt ametit maha panemas. 28st kaks – peab olema väga hea kompromiss ja õnnestunud tähtede seis, et mõni kõrge koht võiks liberaalidele saada. Küsimus ei ole ju ainult inimestes ja nende pädevuses. Küsimus on selles, kuidas näeb välja Euroopa poliitiline maastik. Pärast europarlamendi valimisi pole liberaalid enam isegi mitte kolmas, vaid neljas jõud europarlamendis.
Loe edasi tänasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!