Mõttekoja juht: Euroopa ühtsus tekib siis, kui ühele ELi riigile kallale tungitakse

Marian Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti välisminister Urmas Paet kolleegidega Rootsist, Poolast ja Hollandist teisipäevasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.
Eesti välisminister Urmas Paet kolleegidega Rootsist, Poolast ja Hollandist teisipäevasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel. Foto: SCANPIX

Euroopa Poliitikauuringute Keskuse (CEPS) tegevjuhi Karel Lannoo arvates ei ole Euroopa Liidul mingit õigustust olla ükskõikne. Justnagu Brüsseli ülemakstud ametnikud ei teaks, mis nende ümber tegelikult toimub.

«Euroopa Liit on jaanalind, pea liiva all peidus, samal ajal kui maailm ümberringi on hädas,» kirjutas Lannoo nädala alguses avaldatud artiklis «Euroopa, ärka üles!».

Ta jätkas imestusega: «Viis aastat pärast Euroopa välisteenistuse loomist, kus praegu töötab umbes 1500 inimest, on EL ikka veel võimetu vastama tõelisele kriisile keskendunud ja praktilisel viisil.»

Karel Lannoo
Karel Lannoo Foto: CEPS

Belglane ütles Postimehele antud intervjuus, et «teeme end lihtsalt lolliks. Aga see peaks olema lihtne – meil, eurooplastel on maailmas oma roll mängida. Me oleme alati olnud uhked oma rahutagamise mudeli üle. Kuidas me liitu laiendasime… teie, Eesti, olete üks näide sellest. Aga kui me püüame seda mudelit liidust väljapoole laiendada, ei saa me sellega hakkama.»

Teie artikkel torkas emotsionaalsusega silma. Miks siis on Euroopa Liit nii võimetu?

Meil peaksid olema konkreetsed protseduurid, nii nagu ka majanduskriisiga oli. Peaksime keskenduma rohkem sellele, mis meil ühist on, mitte ootama, kuni otsuseid läbi bürokraatiamasina tehakse. Peaksime suutma reageerida väga kiiresti. Me oleksime seda esimese 24 tunni jooksul [pärast MH17 lennuõnnetust] pidanud tegema.

ELi juhid ei ole siiani konkreetseid otsuseid vastu võtnud. Pigem tundub, et proovitakse Venemaad endiselt vaid hoiatada.

Täpselt nii! Isegi hollandlased ei suutnud reageerida, kuigi Holland on siiski rahvamajanduse kogutoodangu poolest kuues riik Euroopas. Tegelikult peaks see reaktsioon siiski Euroopa Liidu poolt tulema. Ega hollandlased ei kutsunud Ukrainas probleeme esile. Pinged Euroopa ja Venemaa vahel on põhjus, miks see lennuk alla kukkus.

Kuidas hindate Euroopa Liidu välisministrite teisipäevase kohtumise tulemust?

Tundub, et nad on nüüd ühtsemad Venemaa küsimuses, aga see on ka kõik. Nõustuti vähemalt selles, et lennuki tulistasid alla mässajad, mitte ukrainlased.

Mis on tänase Euroopa Liidu riikide esindajate kohtumise tulemus?

Hoiak hakkab muutuma. Riigid nagu Suurbritannia ja Holland, kes veel nädal aega tagasi tõrkusid, on nüüd palju otsekohesemad. Holland oli varem selgelt Saksamaaga ühes pundis. Öeldakse, et lõpuks otsustab Saksamaa kantsler Angela Merkel. Aga mida Eestis räägitakse?

Me oleme siin üpris vihased, et EL ei suuda otsuseid teha. Eriti, mis relvamüügikeeldu puudutab.

Saan sellest aru. Olen meediast kuulnud mõtet, et millal me siis lõpuks reageerime, kas siis, kui Balti riikidele on kallale tungitud?

See kõlab karmilt.

Brüssel elab mullis. Ametnikud räägivad pidevalt, teavad kõige põhjuseid, aga samal ajal, kas nad mõistavad, mis nende ümber tegelikult toimub? Meil on siin Brüsselis nii palju ametnikke, kes välispoliitikaga tegelevad. Neil on nii kõrged palgad! Aga nende häält pole üldse kuulda. Nad on ilmselt puhkusel. Aga inimesed, kellel on avaliku sektori palk, peavad reageerima avalikkuse nimel. Ja kui kriis juhtub suve keskel, siis peavad nad puhkuselt tagasi tulema.

Kas peaksime lihtsalt aktsepteerima, et EL ei ole võimeline kriisidele reageerima?

Ei, nagu ma ütlesin, siis majanduskriisi puhul suutsime end kokku võtta.

Nii et kui asi on rahas, siis võtame end kokku?

Mitte rahas, vaid kui kogu süsteem on kokku kukkumas, siis küll.

Mis oleks viimne piisk, mis Euroopa Liidu kokku tooks? Mis selleks peaks juhtuma?

Kui ühte Euroopa Liidu riiki kallale tungitakse. Kui Ida-Ukraina on de facto juba osa Venemaast, kas me oleme sellepärast midagi teinud? Me kardame Venemaad. On inimesi, kes ütlevad, et Venemaa ei ole ka nii ühendatud, nagu võiks arvata. Aga ma ei oleks selles nii kindel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles