Üks suits, üks töökoht

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile pärastlõunal ootamatult pikaks veninud valitsuskabineti istungilt tagasi oma kabinetti jõudnud minister Ivari Padaril seisab ees veel raskem ülesanne – paari nädalaga jagada kaks miljardit eurot.
Eile pärastlõunal ootamatult pikaks veninud valitsuskabineti istungilt tagasi oma kabinetti jõudnud minister Ivari Padaril seisab ees veel raskem ülesanne – paari nädalaga jagada kaks miljardit eurot. Foto: Martin Ilustrum

Põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) rääkis Postimehele selle suve väljakutsest jagada eelseisval kuuel aastal Euroopa Liidult põllumajandusele ja kalandusele antavad kaks miljardit eurot. Kõige kuumem valdkond selles on ministri sõnul aga töökohtade kindlustamine põllumajandussektoris – põhimõte «üks talumajapidamine tagab vähemalt ühe töökoha» ei taha tänapäeval kuigi hästi töötada.

Enne euroraha juurde asumist – kuuldavasti oli eilsel valitsuskabineti istungil poolteist tundi löömingut pealtnäha üsna süütul teemal. Nimelt, kas kolm Saaremaa omavalitsust võivad ühinedes endale nimeks panna Saaremaa vald. Jõudsite lahenduseni?

Tähtis on, et kõik me kiitsime kolme valla initsiatiivikust ühineda. Aga probleem on, jah, olnud nimega. Ehk absoluutselt valdav osa Saaremaa omavalitsusi on ühiselt saatnud meile kirja, kus leiavad, et see nimi pole kõige sobilikum olukorras, kus ühinevaid valdu on ainult kolm. Ja samal seisukohal on olnud ka siseministeeriumi nimekomisjon.

Meie palve on asjaga edasi minna, aga nimevalik üle vaadata. Nimekomisjon on välja pakkunud paslikke nimesid nagu Lääne-Saaremaa või Süda-Saaremaa vald. Ilus protsess ei tohi nime taha jääda, aga samas tuleb leida nimi, mis kogu Saaremaad rahuldaks.

Piltlikult öeldes on teie selle suve hinnaks kaks miljardit eurot, mis tuleb n-ö põllule jagada. Kuidas ja kes saavad?  

Peame lähinädalatel otsustama, kuidas põllumajanduses ja kalanduses euroliidu raha 2014.–2020. aastani kasutatakse. Kahest miljardist ühe miljardi jagu kuulub maaelu arengukavale, mille suhtes on otsus langetatud ja plaan Euroopa Komisjonile kinnitamiseks saadetud. See puudutab eelkõige investeeringuid ja praegu ootame ettepanekule komisjoni tagasisidet.

Otsuste teine pool on 900 miljoni euro põllumajanduse otsetoetuste kasutamine. Kui maaelu arengukava kutsutakse teiseks sambaks, siis otsetoetusi põllumajanduse esimeseks sambaks. See esimene sammas ja 900 miljoni kajastuvad peamiselt hektaripõhiste toetustena. Ja me peame 1. augustiks otsustama, kuidas neid rakendada. Kolmas on kalandus mahuga 127 miljonit ja seal peab ka augusti jooksul hakkama saama.

Esimene sammas on kõige aktuaalsem?

Jah, praegu on kõige kuumem otsetoetuste teema. Maaelu ja otsetoetuste puhul oleme püüdnud vaadata toidutootmise ja klassikalise põllumajanduse loogikat, mis on väga oluline, aga ka teist poolt, mis puudutab üldist maaelu.

Oleme tööversioonis kogu aeg rääkinud, et ümber ühe suitsu (ühe talu – toim.) peab olema vähemalt üks töökoht, sest klassikaline põllumajandus on meil küllalt heas arengus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles