Suurim metsapõleng sai alguse suitsetamisest

Marian Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulekahju. Foto on illustratiivne
Tulekahju. Foto on illustratiivne Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Päästeameti teatel on võrreldes juunikuuga metsa- ja maastikutulekahjude arv kolmekordistunud, suurim neist oli 5,4-hektariline põleng Ida-Virumaal, mis eeldatavasti sai alguse suitsetamisest.

«Praegusel ajal  on metsas ja muu taimestikuga kaetud alal väga ohtlik lahtise tule kasutamine, sealhulgas suitsetamine,» rõhutas päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.

Alates 4. aprillist kehtib Eestis tuleohtlik aeg, mil looduses võib tuld teha ainult selleks ettevalmistatud kohtades.

Intsu sõnul tuleb loodusesse puhkama, seeni või marju korjama minnes tulega väga ettevaatlikult ümber käia.

Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti. Nende asukohad leiab RMK veebilehelt.

Tuld võib teha vaid vaikse tuulega, jälgides, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele.

Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, vaid tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga.

Tähelepanelik tuleb olla ka suvel levinud taevalaternate õhkulennutamisel. Tugev tuul võib laterna kergesti kanda lähedalasuvale kergesti süttivale pinnasele või puithoonetele ja tahtmatult tekitada tulekahju.

Vaata, kui tuleohtlik on sinu kodu lähedal:

Allikas:
Allikas: Foto: ilmateenistus

Täpsemat infot tuleohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles