Analüütik: kui Putinit ei karistata, riskib Euroopa suurema sõjaga

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amsterdami kirikutes palvetavad inimesed Ukraina lennukatastroofis hukkunute eest.
Amsterdami kirikutes palvetavad inimesed Ukraina lennukatastroofis hukkunute eest. Foto: SCANPIX

Ameerika välispoliitikanõukogu liige Stephen Blank kirjutas Kanada ajalehes The Globe and the Mail, kuidas läänel on tegelikult piisavalt jõudu Venemaa korrale kutsumiseks ja selle tegemata jätmisel riskitakse veelgi suurema sõjaga.

Malaysia Airlinesi lennu MH17 traagiline allatulistamine Venemaa relvastatud vägede poolt annab läänele veel ühe võimaluse kasutada oma ülemvõimu Venemaa sõja lõpetamiseks Ukrainas. See väide võib kõlada üllatavalt, ent keegi ei eita, et läänel, kui see tegutseb üksmeelselt, on enam kui piisavalt võimu, et sundida Venemaad sõda lõpetama, lennuki alla lasknud sõdureid tagasi kutsuma ja oma relvi Ukrainast välja tooma.

Lääs on aga siiani kasutanud vaid murdosa enda võimuses olevatest vahenditest, lähtudes ärihuvidest ja kohatust geopoliitilisest hirmust Venemaa reaktsiooni ees. See on aga lasknud Vladimir Putinil tõsta panuseid usus, et ta suudab igasugusele lääne survele edukalt vasta panna. Pealegi on suuremad energiafirmad sõlminud Venemaaga leppeid ka sel ajal, kui Ukrainas juba võideldi, ning toetanud sellega usku lääne allakäiku ja ahnusesse.  

Putin ise on aga loonud olukorra, kus taganemine Ukrainast tähendaks ka tema sisepoliitilise positsiooni langust. Kui lääs ei kasuta võimalust rakendada rangemaid sanktsioone, jätkab ta ilmselt Ukraina konflikti süvendamist, mis võib tõsta ka võimalust, et puhkeb üldisem sõda.

Kuna miski pole Putinit praeguseni veendunud, et ta peaks lõpetama ja ta on näinud oma vastaseid nõrkade ning lõhestatutena, on tõenäoline, et kui teda endiselt ei piirata, jätkab ta konflikti süvendamist.

Venemaa majanduse võtmevaldkondadele – energia, pangandus ja rahandus – survet avaldades saab Putinile saata selge sõnumi, et sõja jätkamine tähendab riskimist ulatuslikuma sõjaga, mida Venemaa ei suuda võita ega ülal hoida.

Putin on veennud end ka, et Ukrainal ei saa lasta olla iseseisev läänemeelne riik, sest see ennustab ka tema koduse süsteemi varisemist. Selle tulemusel on ta seadnud nii Venemaa kui Euroopa stabiilsuse suuremasse ohtu, kui keegi teine seda paljude aastate jooksul teinud on. Lääne konkreetne vastukäik päästaks seega ka Venemaa enda.

Tugevate ja rikaste riikide kössitamine Putini ees meenutab 1930ndaid aastaid, mil kardeti, et Hitleri või Mussolini ärritamine agressiooni varajases staadiumis võib olukorda halvendada. Kuigi Putin pole Hitler – mis siis, et ta ihaleb Mussolini-sarnast positsiooni – on õppetund tänapäevani pädev. Need, kes vastavad agressioonile vaid poolikute sammudega, kaevavad hauda nii endile kui teistele.

Lennu MH 17 ligi 300 ohvrit näitavad, kui kõrge on tegevusetuse hind ja Venemaa brutaalsus ning milleks on võimelised väed, mis koosnevad suuresti Vene luurest, sõjaväelastest ja vabatahtlikest.

Lääs peab reageerima ka seetõttu, et Putin on korduvalt tõestanud, et ei võta oma tegude eest vastutust. Endise KGB-lasena laseb ta pidevalt paista, et juhtunus on süüdi hoopis tema ohvrid ning tema tegeleb riigi päästmisega.

Läänel on võimalus hoida ära sõda ja jätkata ajaloolist missiooni rahvusvahelise poliitika tsiviliseerimisel, ent selleks tuleb rakendada õigeid meetmeid. Kui seda ei tehta, pole kindel, et meil saab olema enam teine võimalus õigesti käitumiseks.

Loe originaallugu siit. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles