Värske uuring näitab, et Eesti elanike arvates tuleks keskkonnas merele ja metsadele rohkem tähelepanu pöörata.
Eesti elanike arvates vajaks meri ja mets rohkem tähelepanu
28. juuli 2014, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna esitleti keskkonnaministeeeriumis uuringut, mis näitab kui keskkonnateadlikud eestlased on ja kuidas nad hindavad Eesti keskkonnaseisundit.
Muu hulgas paluti inimestel nimetada neid valdkondi, millele eelkõige tuleks tähelepanu suunata. Välja koorusid näiteks mets, meri ning prügi kogumine liikide järgi. «Mida nad detailselt silmas pidasid, seda selle uuringuga põhjal öelda ei saa,» kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
«Varasema tagasiside alusel võib öelda, et kui mõni halb näide on palju tähelepanu saanud, kuskil on metsa raiutud räpakalt või on metsateed segamini keeratud, siis see kujundab laiemat hinnangut metsas toimuvasse,» ütles ta ning lisas, et siinkohal on suur roll ka erametsaomanikel.
Pentus-Rosimannuse sõnul on sellisel uuringul kaks eesmärki: saada tagasisidet minsteeriumi ja erinevate ametiasutuste tegevuse kohta ning uusi juhtnööre edasiseks tegevuseks.
Sellest tulenevalt on keskkonnaministeeriumil plaanis investeerida kolm kuni kuus miljonit eurot, et Pirita, Russalka ja Merivälja veest vetikad rannikust eemale juhtida. Teine suund puudutab näiteks reostustõrje võimekuse kasvatamist, mille alla on Euroopa Liidu raha toel plaanis panna 20 miljonit eurot.
«Metsade puhul on erametsaomanikele oluline see teadmine, et toetused metsade säästlikuks majandamiseks jätkuvad vähemalt aastani 2020,» sõnas Pentus-Rosimannus.
Kokkuvõttes hea hinnang
«Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti inimesed hindavad meie keskkonna ja looduse seisundit heaks,» rõõmustas minister. «Joogivett peavad nad kvaliteetseks, õhku puhtaks ning ligi 90 protsenti arvab, et loodusega on siin hea omal käel tutvuda,» lisas ta.
Need tulemused ei ole ministri sõnul tulnud iseenesest. «Vee valdkond on kõikides keskkonna investeeringutes kõige suurema mahuga olnud. Kokku on aastatuhande algusest investeeritud veemajandusse ligi miljard eurot ja umbes pool sellest on läinud joogivee kvaliteedi parandamisse,» ütles Pentus-Rosimannus.
Aastani 2020 on keskkonnaministeeriumil plaanis veemajandusse investeerida veel 140 miljonit eurot, et ka mõned väiksemad kohad, kus vee kvaliteet võiks veel parem olla, oleks kaetud.
Sarnaselt kahe aasta taguse uuringuga on Ida-Virumaa elanike hinnangud keskkonnale märksa madalamad kui mujal piirkondades. «Ida- Virumaa on selline piirkond, kus varasemate aastakümnete tõttu on räpakat jälge looduses väga palju. Selle korda saamine on päris pikaajaline töö,» rääkis minister. Väga heaks ei pidanud värskes uuringus Eesti keskkonnaseisundit seal piirkonnast ükski inimene.
Mis puudutab Ida-Virumaal joogivee kvaliteedile antud hinnanguid, siis lähiaastatel on valmis saamas suur joogivee investeeringute projekt. «Selle mõju saab ilmselt hinnata alles kahe kuni nelja aasta pärast. Praegu ongi seal veega väga suured probleemid,» ütles Pentus-Rosimannus.
Jalgratas koos kodaratega
«Eriti hea meel on selle üle, et Eesti inimesed järjest rohkem looduses käivad ja andnud sedavõrd kõrgeid hinnanguid nendele investeeringutele, mis me oleme loodus- ja matkaradadesse pannud,» rääkis minister. Matkaradu kasutab tema sõnul aastas 1,7 miljonit inimest, mis on enam vähem sama palju kui aastaseid kinokülastusi Eestis.
Ka see on minstri kohaselt valdkond, kus plaanitakse investeeringutega jätkata. «Ühel hetkel võiks Eesti kaart välja näha selline nagu üks jalgratas koos kodaratega, kus kõik matkarajad omavahel üht- või teistpidi ühendatud oleks.»
Uuringus selgus veel, et 90 protsenti inimestest peab ennast keskkonnteadlikuks, kuid teiste suhtes ollakse kriitilisemad. Kõige usaldusväärsemaks keskkonnainstitutsiooniks pidasid inimesed Riigimetsa Majandamise Keskust
Uuringu viis mais läbi Turu-uuringute AS ja see hõlmas 1002 vastajat. Et tegemist on kordusuuringuga, siis võis uuringujuhi Hella Kaldaru sõnul näha üldise rahulolu kasvu pea igas valdkonnas ning midagi üllatavat temale silma ei hakanud.