Koolid saavad värbamisel kergemalt hingata
13. juuli 2010, 21:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel kolme aasta eest oli ainuüksi Harjumaal puudu üle 100 õpetaja, siis praegu on maakonnas vabu kohti neli korda vähem. Haridusametnike hinnangul kogub õpetajaamet tasapisi populaarsust, töökohtade nappus annab koolidele isegi võimalusi parimatest parimad tööle võtta.
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Rein Joametsa hinnangul on õpetaja amet on viimastel aegadel prestiižikamaks muutunud. «Tõenäoliselt on selle põhjuseks osaliselt ka majandusmuutused, kuid kindlasti ka see, et pedagoogide palkade alammäärad on suudetud jätta 2008. aasta ehk siis heade aegade tasemele,» ütles Joamets.
Seda, et õpetaja amet muutunud lugupeetavamaks, kinnitas ka parasjagu uusi õpetajaid värbava Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Tema sõnul on praegu kooli õpetajaid lihtsam leida, kui veel mõne aasta eest ning valik soovijatest on suurem. «Kuid suurem valik ei tähenda alati paremat kvaliteeti. Pigem tuleb öelda, et tööd on rohkem paljude kandideerijate seast õige kandidaadi leidmisega,» täpsustas Agur.
Võimalike põhjuste kohta sõnas direktor sõnas, et lisaks majandusolukorrale on ka laste arv koolides vähenemas: lausa koole suletakse, klasside arvud ning seega töömahud vähenevad ja niipalju õpetajaid, kui siiani, ei ole lihtsalt vaja.
Parimaist parimad
«Iseenesest on olukord õpilaste jaoks muutumas järjest tänuväärsemaks, sest tööd hakkavad saama parimatest parimad. Õpetaja ameti ihaldusväärsusest on ilmselt veel vara rääkida, kuid ilminguid on tunda,» ütles Agur.
Ta tõi näiteks, et õpetajaks püüdlevad inimesed ka täiesti teistelt erialadelt. Sel juhul tuleb valikul arvestada õpetaja kutseks vajamineva hariduse kriteeriumeid, kuid ka sisetunnet ja osata vajadusel riske võtta. «Imeinimesed võivad just sealt tulla, kust neid kõige vähem oodata võiks.»
Hiljaaegu otsis uusi töötajaid ka Jõgevamaal asuv Sadala põhikool, kuid tänaseks on kõik kaheksa kohta täidetud. Kooli direktor Tiia Kikkatalo ütles, et probleem oli kevadel, kuid see lahenes üsna kiiresti enne suvepuhkustele minemist. «Kõik õpetajad on olemas ja meil ei ole enam mingit muret,» sõnas ta.
Meelitab ka lähtetoetus
Kikkatalo möönis, et mõneaastase direktorikogemuse järgi ei ole uue personali leidmine väga raske. «Usun, et üha kergemaks see läheb, sest paljud erasektori inimesed tulevad tagasi kooli, sest siin on ikkagi kindel sissetulek ja leib.»
Õpetajakutse atraktiivsuse tõstmiseks ning kvalifitseeritud õpetajate puuduse vähendamiseks rakendus 2008. aasta septembrist õpetaja lähtetoetuse süsteem. See on esmakordselt kooli tööle asuvale õpetajale makstav 200 000-kroonine toetus. Toetust saab taotleda isik, kes on lõpetanud kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse ning asub aasta jooksul pärast selle lõpetamist esmakordselt tööle üldhariduskooli I–III kooliastme või gümnaasiumiastme õpetajana väljaspool Tallinna või Tartut asuvas üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses kutseõpetajana või üldharidusainete õpetajana.
«Seegi meede on aidanud õpetajaid leida nendesse piirkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse,» selgitas Rein Joamets haridusministeeriumist.
Harjumaal kõige rohkem pakkumisi
Eesti Hariduse Infosüsteemi andmeil on praegu täitmata üle Eesti 83 õpetajakohta. Süsteem ei anna siiski päris täpset ülevaadet vabadest õpetajakohtadest, näiteks on seal veel üleval Soodla põhikooli vabad kohad.
Infosüsteemi andmeil on kõige suurem nappus õpetajaist Harjumaal, kus tööd leiaks 26 õpetajat. Üle kümne töökoha on pakkuda ka Ida-Viru koolidel – 13. Rapla- ja Hiiumaa koolid selle süsteemi andmeil töötajaid ei otsi.
Kolme aasta eest oli kooli alguse eel ainuüksi Tallinnas puudu 60 õpetajat ning Harjumaalt lisandus neile veel ligi 50 vaba töökohta.