Üks peamisi kitsaskohti, mis takistab liiklusohutuse olukorra paranemist Eestis, on liiklusohutusprogrammis ettenähtud tegevuste vähene prioriteetsus enamiku vastutajate jaoks.
Liiklusohutuse parandamine pole vastutajate jaoks küllalt prioriteetne
29. juuli 2014, 19:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti on probleemiks üleriigilise kaetusega efektiivse ja terviklikku liiklusohutuse haldamissüsteem, ennetustegevuste finantseerimine viimases järjekorras ja täitmata tegevuste põhjuseid väljaselgitav toimemehhanism. Vajaka on ka süsteem, mis kontrollib programmi täitmise edenemist, selgub rahvusliku liiklusohutusprogrammi eesmärkide täitmise eelnõu seletuskirjast.
Rakendusplaanis toodud tegevused on kavandatud selliselt, et kaetud oleksid transpordisüsteemi kõik kolm põhivaldkonda: sõiduk, liikluskeskkond ja liikleja. Vahemikuks 2003-2015 koostatud Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi korrigeeritud eesmärgi saavutamiseks kehtestati uus rakendusplaan aastateks 2012–2015. Uueks strateegiliseks eesmärgiks on vähendada 2015. Aastaks liiklussurmade arvu võrreldes aastate 2008–2010 liiklussurmade keskmise arvuga ja saavutada olukord, kus liikluses ei hukkuks kolme aasta keskmisena enam kui 75 inimest aastas ning liiklusõnnetustes vigastatute arv ei ületaks aastate 2013–2015 keskmise väärtustena 1500 inimest aastas.
Mullu jätkati tegevust regionaalsete liikluskomisjonide moodustamise ja töölerakendamisega piirkondades, kus need seni on puudunud. See tegevus aitab kaasa tervikliku liiklusohutuse haldamissüsteemi loomisele ning parandab suhtlust kohalike omavalitsuste suunal.
Laste liikluskasvatusega seotud tegevustest on valminud laste liikluskasvatuse läbiviimist toetav e-õppekeskkond. Liiklusohutuskampaaniaid jätkati turvavarustuse kasutamise, piirkiirusest kinnipidamise ja helkuri kandmise propageerimiseks. Peale selle käsitleti ka ohutu sõidukiiruse valimise ja raudtee ohutu ületamise temaatikat.
Liiklusjärelevalves on suureks edasiminekuks videomenetluse kasutuselevõtt, mille tagajärjel vähenes dokumenteerimisele kuluv aeg ja suurenes reaalsele järelevalvele pühendatud aeg.
Liiklejate tegevuse järelevalve valdkonnas kontrolliti jätkuvalt kinnipidamist kiirusrežiimist, turvavarustuse kasutamist ning töö- ja puhkeaja normide järgimist nii liikluses kui ka autoveo-ettevõtetes. Liiklusvahendite tehnonõuetele vastavuse järelevalve valdkonnas kontrolliti sõidukite tehnonõuetele vastavust liikluses. Tõhustati tehnoülevaatuspunktide järelevalvet ning piiriületuspunktide tehnokontrolli võimekust.