Sel aastal võib maha lasta 40 karu

Marian Männi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mängivad karupojad Eestis loomapargis
Mängivad karupojad Eestis loomapargis Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Praegu on Eestis umbes 600 karu, kellest 40 võib järgmise kolme kuu jooksul maha lasta, pani keskkonnaamet täna paika.

600 karu on keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili arvates Eesti jaoks parasjagu.

Isegi võiks tiba rohkem olla: «Eestis on veel piirkondi, kus nende asustustihedus on hõre. Näiteks Lõuna-Eestis.»

Analüüsist selgub, et karud elavad järjest suurema ala peal ja liiguvad aina enam Lõuna-Eesti poole.

Männili sõnul on viimased 30 aastat karude levikuala laienenud: «See näitab, et meil on terve ja tugev looduskeskkond.»

Mida suurem eluala, seda parem karudele, selgitas ta. «Arvukus niikuinii kõigub kogu aeg, aga levikuala kahanemine on kehvem, sest väiksel territooriumil võivad väiksed muudatused, nagu haiguse levik, mõjutada populatsiooni palju negatiivsemalt kui suurel territooriumil.»

Allikas:
Allikas: Foto: Keskkonnaamet

Sel aastal võib kõige rohkem küttida karusid Ida-Virumaal - lausa üheksa.

Ida-Virumaal ongi elanud läbi aegade kõige rohkem karusid. Seal ja Jõgevamaal ning Lääne-Virumaal.

Kui Eestis enne ja pärast sõda vaid paarkümmend karu oli, elutsesid nad peamiselt Ida-Virumaal Alutaguse metsades (Alutaguse pruunkarude veebikaamera pannakse taas käima augusti lõpus).

Tegelikult elavad karud Eestis hästi. Rootsi uuringute järgi ei tohiks kütitud isendite osakaal olla suurem kui seitse protsenti karude koguarvust.

Eestis oli see eelmisel aastal 6,5 protsenti. 40st lubatud karust lasti maha 38.

«Eelmisel aastal oli niigi hästi, et nii suure protsendiga ära kütiti,» ütles Männil. «Alati ei õnnestu seal küttimine, kus lubatud on.»

Karujahi hooaeg kestab augusti algusest oktoobri lõpuni.

Küttida ei tohi emakarusid ega karupoegi.

Kvootide paikapanemisel andsid lisaks keskkonnaagentuurile nõu maakonna jahindusnõukogud, seejärel arutati seda keskkonnaministeeriumi suurkiskjate töörühmas. Lõpliku otsuse tegi täna keskkonnaamet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles