Sügisest jõustuv eeskiri määrab grillseadme ohutud kaugused hoonetest ja metsast – üldjuhul peab kaugus olema kaks kuni viis meetrit. Kuigi nõue on leebem, kui senine vähemalt viit ohutusmeetrit nõudnud seadusepügal, peaks uus kord muu hulgas veel kord selgust andma aegajalt kortermajade rajoonis harrastatava rõdudel grillimise ebaseaduslikkuse kohta.
Määruse eelnõu kohaselt peetakse grillseadmeks tahkkütusel töötavat grilli või gaasigrilli ja muid sarnaseid erinevate nimetustega seadmeid- näiteks barbecue, BBQ. Grillseadme alla ei liigitata määruse mõistes elektrigrilli.
Grillseadet kasutatakse ohutus kauguses (ohutuskuja) hoonetest ja põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, samuti ei tohi grillseadme kasutamine tekitada tuleohtu metsale, muule taimestikule ega turbapinnasele. Kuna grillseadmeid on palju erinevaid, siis tuleb eelnõu järgi nende ohutuks kasutamiseks lähtuda tootjapoolsetest juhistest ning määruses toodud ohututest kaugustest.
Üldjuhul on seadme tootjapoolses kasutusjuhises ette nähtud ka sobivad tingimused seadme asukohale. «Sõltuvalt grillseadme tüübist on ohutuskuja, hõõguvatel sütel töötava grillseadme puhul kaks meetrit ning lahtise leegiga küttepuid põletava seadme puhul viis meetrit,» ütleb eelnõu.
Seadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga, on ohutuskuja vähemalt 5 meetrit ning seadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, vähemalt kaks meetrit.
Lahtise leegiga töötava seadme puhul ei peeta silmas grillsütest lühiajaliselt tekkivat lahtist leeki, mis tekib grillsüte süütamisel põlevvedelikuga või rasva tilkumisel hõõguvatele sütele. Kui grillseadme tootjapoolne kasutusjuhend näeb ette määruses toodust suurema ohutuskuja, siis lähtutakse ohutuskuja määramisel seadme kasutusjuhendis toodud suuremast ohutuskujast.
Gaasigrillil oht tulekahjuks väike
Ka praegu kehtiv määrus tegelikult välistab sütel või lõkkel liha praadimise hoone vahetus läheduses või rõdul, sest selle kohaselt peab tahkkütusel töötav teisaldatav šašlõki- või grillahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt viie meetri kaugusel.
Gaasigrillide puhul määrus eraldi ohutuskuja nõuet välja ei too, kuna selliste seadmete kasutamisel on oht tulekahju tekkeks väike. Samas tuleb ka gaasigrillide puhul arvestada ohutuskujaga, mis on toodud välja seadme kasutusjuhendis, üldjuhul on see kasutusjuhendi kohaselt vahemikus 30-50 sentimeetrit.
Tuleohutuse seaduse kohaselt võib päästeamet suure põua perioodil välja kuulutada eriti tuleohtlikku aja ning sel juhul on metsas grillimine keelatud.
Hooletust tule tegemisest ja grillimisest alguse saavad tulekahjud ei ole harvad. 2009. aasta päästeameti statistika järgi sai lõkke tegemisel alguse 316 tulekahju ja grillimisest 30 tulekahju.
Määrus «Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded» jõustub 1. septembril koos tuleohutuse seaduse jõustumisega.