/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Täna hommikul leiti Peipsi järvest sinna ujuma läinud 7-aastase poisi surnukeha, päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet panevad selle sündmuse valguses kõikidele lapsevanematele südamele, et pere pisemaid ei unustataks hetkekski veekogu äärde omapäi.
Käesoleval aastal on Eesti vetes uppunud kolm last. Saaremaal uppus aprillis kuueaastane poiss, kes oli merele triivima sattunud paadist vette kukkunud, Põlvamaal leiti juulis veepargi basseinipõhjast viieaastase poisi surnukeha ja täna hommikul tõsteti Ida-Virumaal Peipsi järvest välja sinna uppunud seitsmeaastane poiss, teatasid päästeamet ja politsei- ja piirivalveamet.
Ida päästekeskuse juhi asetäitja Marti Siim rõhutab, et lapsi ei tohi veekogude ääres hetkekski tähelepanuta jätta. «Kõik täiskasvanud peavad seisma selle eest, et väiksematega vee ääres õnnetusi ei juhtuks. Kui laps on vees peab ka täiskasvanu seal olema.»
«Ei ole lapsevanemale hullemat traagikat kui oma lapse kaotamine. Seetõttu on täiesti arusaamatu kui kergekäeliselt lubatakse pere noorimad omapäi veekogu äärde või jäetakse nad seal koos olemise ajal järelevalveta ,» ütles Siim.
Veekogule minnes kindlasti päästevest selga – see ei ole oma ujumisoskuse madala hindamise märk, vaid märk sellest, et inimene hoolib oma elust.
Ka rannavalvurite sõnul lubavad lapsevanemad oma pisemad pereliikmed randa minnes tihti omapäi vette, jäädes ise kaldale päevitama. Seejuures unustatakse kõige olulisem - uppuv laps appi ei hüüa ja sel hetkel kui avastatakse, et laps kadunud, on enamasti juba liiga hilja.
Sel aastal on merelt päästetud ka sinna tugeva tuule tõttu kummimadratsiga triivima sattunud lapsi – üks 9-aastane tüdruk Pärnumaal Valgerannas ja kaks noorukit Harjumaal Laulasmaal. «Need lapsed pääsesid eelkõige tänu sellele, et tõmbasid endale tähelepanu, otsustasid jääda kummimadratsile ja ei hüpanud sügavasse vette. Selliste õnnetuste vältimiseks jäägu mere ja kummimadratsil supleva lapse seltsi ka täiskasvanu, kes hoolitseb selle eest, et tuul last madratsiga merele ei viiks,» rõhutas Siim.
Lääne prefektuuri piiriturvalisuse talituse juht Erki Timusk tuletab kõigile veekogude ääres ja veel puhkajatele meelde, et kui õnnetus on siiski juhtunud, tuleb sellest võimalikult kiiresti hädaabinumbrile 112 päästjatele teada anda ja siis teha ka kõik endast olenev abivajaja päästmiseks , samas teades, et abi on tulemas.
«Veekogule minnes kindlasti päästevest selga – see ei ole oma ujumisoskuse madala hindamise märk, vaid märk sellest, et inimene hoolib oma elust. Lapsevanem peab kindlasti üles näitama hoolivust ka oma lapse suhtes,» lisas Timusk.
Päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet avaldavad kaastunnet kõikidele lapsevanematele, kelle laps on veekogus elu kaotanud.