Liiklusõnnetused nõudsid seitsme kuuga 42 inimelu

Liiklusõnnetus Tartus Kalda tee ja Kaunase puiestee ristmikul. Foto: Kalev Saar

Selle aasta seitsme kuu jooksul on Eestis juhtunud 768 liiklusõnnetust, mille tagajärjel on hukkunud 42 ning saanud viga 943 inimest, võrreldes eelmise aastaga on nii liiklusõnnetusi, hukkunuid kui ka vigastatuid rohkem.

Mullu samal ajal oli õnnetusi 735, mille tagajärjel jättis elu 33 ning sai viga 932 liiklejat.

Joobes juhi süül on tänavu 78 liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunud üheksa ning saanud viga 108 inimest. Eelmise aasta seitsme kuu jooksul põhjustasid joobes juhid 89 õnnetust, mille hukkus 13 ning sai vigastusi 131 inimest, selgub politsei- ja piirivalveameti seitsme kuu ülevaatest,

Juulikuus hukkus Eesti teedel üheks inimest, neist kolm joobes juhi süül, viiele inimesele võis saada saatuslikuks asjaolu, et nad ei kasutanud turvavarustust. Üheksast hukkunust olid kaks jalakäijat ning üks rattur.

Kokku sai juulikuus 144 kannatanuga liiklusõnnetuses viga 166 inimest. Mullu samal ajal oli kümme kannatanuga õnnetust vähem, vigastusi said aga samuti 166 liiklejat. Eelmise aasta juulis hukkus liiklusõnnetuste tagajärjel viis inimest.

Poole aasta analüüs näitab, et enamuse kõigist rasketest liiklusõnnetustest põhjustavad sõidukijuhtide tahtlik liiklusreeglite eiramine. Kõigist traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetustest on vaid üksikud õnnetusjuhtumid ning suure osa ohvreid saanuks päästa lihtne liiklusreeglitest kinnipidamine.

«Politseile antakse igapäevaselt teada sellisest agressiivsest liikluskäitumisest, millega seatakse ohtu nii end kui kaasliiklejaid. Ühtepidi on see hea, sest see näitab, et paljud tähelepanelikud inimesed hoolivad enda ja teiste turvalisusest, samas on see ka murettekitav, et suurele osale liiklejatest on selline mõtlemine ja teistega arvestamine siiski võõras ning hoolimatusega riskeeritakse nii enda kui teiste liiklejate turvalisusega,» ütles politsei- ja piirivalveameti politseimajor Veiko Kommusaar.

Kõige enam seavad liiklejad end ja teisi ohtu sellega, et ületavad lubatud sõidukiirust, suur osa elu nõudnud õnnetustest jäänuks olemata, kui rooli poleks keeranud purjus juht. Ka turvavarustuse mittekasutamine on üks tegur, mis võib põhjustada õnnetuse korral pöördumatuid vigastusi. Sel kuul üheksast hukkunust viiel ei olnud turvavöö kinnitatud.

Suvekuudel sagenevad ühesõiduki õnnetused ehk teelt väljasõidud. Selliste õnnetuste põhjustena saab samuti välja tuua liigse kiirustamise ning enda juhivõimete ülehindamise. Ka alkoholi mõjust  või üle väsimusest tingitud aeglasem reaktsioon ning tähelepanu hajumine on tegurid, mis on aidanud kaasa raskete tagajärgedega õnnetuste toimumisele.