Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Maanteeamet testib uut tüüpi kiiruskaamerat

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Testimisel olev uut tüüpi kiiruskaamera Tallinna-Tartu maanteel Ardus. | FOTO: Tairo Lutter / Postimees

Maanteeamet paigaldas reedel Tallinna-Tartu maantee äärde Ardusse testimiseks uut tüüpi kiiruskaamera, mis erineb väljanägemiselt seni kasutuses olevatest kaameratest ja ei kasuta kiiruseületamise fikseerimisel punast välgusähvatust.

Testimisel olev uut tüüpi kiiruskaamera Tallinna-Tartu maanteel Ardus. | FOTO: Tairo Lutter / Postimees

Uue kiiruskaamera testperiood kestab kuni kolm kuud, ütles maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Siim Vaikmaa Postimehele.

Testkaamera asub Ardus Tallinna suunas sõites paremal teepoolel, aparaat mõõdab möödasõitvate autode kiirust mõlemas sõidusuunas. Kaamera on sarnaselt juba kasutusel olevate kiiruskaameratega võimeline mõõtma korraga mitme sõiduki kiirust.

Kaamera valmistaja on Saksamaa kiiruskaameratootja Vitronic. Uus kaamera on veel arendusjärgus ning see ei ole veel seeriatootmisse läinud.

Kuigi kaamera mõõdab testperioodi ajal möödasõitvate autode kiirust, ei saa lubatud sõidukiirust ületavad autojuhid selle kaamera andmete alusel trahviteadet. Maanteeamet ning politsei- ja piirivalveamet ei kogu testkaamera salvestisi ning pärast testperioodi lõppu kustutatakse kõik salvestised.

«Uut tüüpi kaamera kasutab juba praegu Eesti teede äärde paigaldatud kaameratele sarnast laseril põhinevat mõõtetehnoloogiat. Peamine erinevus kasutusel olevate kaameratega on see, et laserskänner on paigutatud umbes kolme meetri kõrgusele. Kuna tegemist on alles arendusjärgus uue süsteemi testiga, siis ei ole võimalik täpsemaid tehnilisi parameetreid välja tuua,» lausus Vaikmaa.

Praegu Eestis kasutusel olevad kiiruskaamerad annavad autojuhile rikkumisest teada punase sähvatusega, kui kaamera teeb kiirust ületavast autost pilti. Uut tüüpi testimisel olev kiiruskaamera pildistamisel välku ei kasuta. «Ardusse paigaldatud testkaamera välguseadmel kasutatakse silmale nähtamatut infrapunafiltrit, et mitte häirida välkumisega liiklejaid,» märkis Vaikmaa.

Vaikmaa sõnul on uue kiiruskaamera maksumusest praegu veel vara rääkida, kuna tegemist on alles arendusjärgus oleva süsteemiga. Kaamera maksumus selgub pärast seda, kui Vitronic on eeltöö ja testimised ära teinud ning kaamera on tootmisse läinud.

Praegu veel vara öelda, kas Vitronicu uut tüüpi kiiruskaamera Eesti oludesse sobib ja kas maanteeamet otsustab neid kaameraid Eesti teedel kasutada. «Testperioodi lõppedes läheb süsteem tagasi Saksamaale. Uue kiirusmõõtesüsteemi kasutuselevõtmise eelduseks liiklusjärelevalves on põhjaliku tüübikatsetuse protsessi läbimine mõnes Euroopa riiklikus metroloogiaasutuses. See omakorda on eelduseks Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemiseks,» sõnas Vaikmaa.

Maanteeamet paigaldas esimesed kiiruskaamerad testimiseks Eesti teedele 2009. aasta novembris.  Esimesed kaamerad alustasid Tallinna-Tartu maanteel pärast testperioodi tööd 10. mail 2010. Praeguseks on Eesti seitsmele maanteele paigaldatud 53 kiirusemõõtekabiini ja 35 kiiruskaamerat, mida aeg-ajalt ümber paigutatakse. 2013. aastal saatis politsei hoiatustrahvid 60 696 kiiruskaamera ette jäänud autojuhile.

Tagasi üles