Eestilt on tänavu poliitilist varjupaika taotlenud 20 ukrainlast, kellest kahe taotlused on tagasi lükatud ning kaks on ise taotluse tagasi võtnud.
Eesti pole veel ühelegi Ukraina asüülitaotlejale varjupaika andnud
5. august 2014, 19:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahvusvahelise kaitse menetlus toimub ühetaoliselt kõikide varjupaigataotlejate suhtes olenemata nende päritoluriigist. Välismaalasele on rahvusvahelise kaitse seaduse alusel maksimaalseks menetluse tähtajaks 6 kuud, mida saab vajaduse korral maksimaalselt sama kauaks pikendada,» ütles BNSile politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna ekspert Anneli Viks. «Menetlejad annavad endast parima, et taotlused saaksid nõuetekohaselt menetletud võimalikul kiiresti. Menetlemise kiirus sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas näiteks taotleja koostöövalmidusest, tõendite olemasolust ja kättesaadavusest, ekspertiiside vajalikkusest, juhtumi nüansirohkusest ja keerukusest ning ka üldisest töökoormusest.»
Viksi sõnul vaadatakse ühe menetluse raames korraga läbi kahe rahvusvahelise kaitse vormi põhjendatus – pagulasestaatuse ja täiendava kaitse staatuse vajalikkus. «Peale esmaste toimingute, nagu taotluse täitmine, sõrmejäljed, pilt, ankeet ja majutusküsimused, on menetluse kohustuslikeks osadeks ka taustakontroll ehk Dublini menetlus, mille käigus määratakse, milline Euroopa Liidu riik taotluse sisulise läbivaatamise eest vastutav on,» rääkis Viks.
Lisaks on vaja taotlejat intervjueerida, hankida ja analüüsida ta päritoluriigialast teavet. Sageli tuleb teha ka ekspertiise ja võimaldada taotlejal enda suhtes tehtava otsuse osas arvamust avaldada. «Kõige aeganõudvam menetluse osa on nõuetekohane tõendite ja päritoluriigi teabe kogumine ning analüüsimine. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on kategooriliselt keelatud mistahes viisil pöörduda asjaolude kontrollimiseks taotleja päritoluriigi poole,» selgitas Viks, kelle sõnul suhtleb menetleja asüülitaotleja ja tema esindajaga aktiivselt. Seejuures on igal taotlejal võimalus kas otse või esindaja kaudu olla kursis, millises järgus tema menetlus on.
Eesti on tänavu saanud kokku 56 varjupaigataotlust erinevatest riikidest pärit põgenikelt.