Politsei «ohver» võis ise provotseerida

Sündmustes aktiivselt osalenud abi­politseinik Sergei Metlev rääkis Postimehele oma versiooni juhtunust. Foto: Erakogu

Kõik asjad ei pruugi olla nii, nagu need kõrvaltvaatajale paistavad – nende sõnadega saab kokku võtta konflikti juuli keskel Tallinnas peetud üritusel Kultuuritolm.

Avalikkus teab väidetavast politseivägivallast eelmisel kuul Tallinnas Patarei vangla territooriumil seda filminud inimeste videosalvestistest. Postimees uuris konfliktile eelnenud sündmusi ja avastas võimaluse, et politseid liigses vägivallas süüdistajate sooviks võib olla hoopis üldsuse arvamusega manipuleerimine.

Videosalvestisel nähtu põhjal politsei süüdistamise ja süüdlaste vastutusele võtmise nõudmise asemel pidasin kohasemaks taastada tagantjärele konfliktile eelnenud sündmused. Samavõrd, kui vajab vastamist küsimus, miks politsei teenistuskoeral väidetavat vastuhakkajat pikalt pureda lasti, vajab vastust seegi, miks politseikoera kasutamiseni üldse jõuti.

Vastuste otsimisel avanes meedias seni serveeritust hoopis erinev pilt.

Politsei jaoks algas kõik 13. juuli öisest hädaabikõnest häirekeskusesse, mida mul õnnestus kuulata. Helistajaks on turvafirma Dussmann Security turvaülem, kelle edastatud info on üheselt mõistetav – turvameestel tekkis vanas Patarei vanglas konflikt kaheksa agressiivse inimesega, kellest kolm neile kallale tulid. Turvamehed olid sunnitud kasutama gaasi ja kaklus jätkus. Kohale paluti saata kiirabi, sest olevat kaks kannatanut. Kõik.

Sõnelus turvameestega

Arvatava massikakluse tõttu andis häirekeskus ümbruskonna patrullidele kõrgema kategooria väljakutse. Esimesena jõudis sündmuskohale kesklinnas patrullinud ja äsja Balti jaamas värske kallaletungijuhtumi lahendanud toimkond, kuhu kuulusid kaks tegevpolitseinikku ja kaheaastase kogemusega abipolitseinik.

Esimesed kaks on juhtunu tõttu praegu kriminaaluurimise all ega saa avalikkusele selgitusi anda. Seetõttu otsisin üles vahejuhtumis ise füüsilise rünnaku alla sattunud abipolitseiniku. Juhuse tahtel on ta Eestis avaliku elu tegelane, noor kodanikuaktivist Sergei Metlev.

«Meie info oli, et Patareis toimub massikaklus ja turvamehed vajavad abi,» räägib ta. «Patarei väravasse jõudes juhatas turvamees meid sündmuskohale võimalikult lähedale, kuid et see oli täiesti mere ääres, pidime oma teenistusauto jätma kontserdiala juurde, paarsada meetrit enne konfliktikohta seisma ja jalgsi edasi liikuma.»

Turvamees selgitanud juhtunu tagamaid politseinikele n-ö käigu pealt. «Mingi seltskond oli festivalialal pudeleid loopinud, räusanud ja teisi inimesi häirinud,» meenutab Metlev.

Tema sõnul väitsid turvatöötajad, et vaatamata nende palvele korrarikkumine lõpetada muutus seltskond hoopis agressiivseks. Järgnenud sõimu ja karjumise tõttu käskinud turvamehed ärplejail üldse festivalilt lahkuda. Selle peale olevat korrarikkujad küsinud, kes need turvamehed üldse sellised on ja öelnud, et nad ei kavatse kuhugi minna.

Tagantjärele teame, et konflikti sattunud seltskond oli võimudevastast maailmavaadet propageeriva Piradose liikumise aktivistid.

«See on info, mida turvamehed meile käigu pealt andsid. Meile väideti, et turvatöötajat oli löödud jalaga keha piirkonda ja millegagi ka näkku. Seepeale olevat turvamehed kasutanud enesekaitseks gaasi,» kirjeldab Metlev.

«Küsisin,  kus need lööjad on. Meile öeldi, et nad olid põgenenud, kuid võivad endiselt festivalialal olla. Küsisime veel, kas juhtunu kohta soovitakse esitada kuriteoavaldust, kuid turvafirma soovis vaid, et politsei esialgu plahvatusohtliku olukorra rahustaks,» lisab ta.

Korrakaitsjad sekkuvad

Metlevi sõnul avanes sündmuskohal pealtnäha mitte üleliia ohtlik vaatepilt – turvameestelt gaasi näkku saanud mees istus maas ja tema juures seisis mehe sõber. Turvamehed väitsid, et gaasirünnaku ohver oli seltskonnast üks agressiivsemaid.

Piradose ja politsei versioonid juhtunust lähevad siin lahku. Esimesed väidavad, et kohalejõudnud politseinikud tormasid kohe gaasi saanud mehe kallale. Politsei väidab teisiti.

«Meie saabudes muutus olukord väga kiiresti politsei suhtes vaenulikuks. Kannatanute sõbrad olid purjus ja sõimlesid, nende naistuttavad kisasid ja üritasid politseinikke käest tirida,» meenutab Metlev.

«Kui üks patrullpolitseinik läks gaasi saanud mehega vestlema, siis oli see inimene väga tõrges. Ütles, et tema ei räägi midagi, oma isikuandmeid ei ütle jms. Ma oma kõrvaga kuulsin seda.»

Abipolitseiniku sõnul oli mees välisel vaatlusel selges joobes ja tema kohalolek õhutas üha suuremat tüli.

«Et ta oli politsei suhtes nii üheselt tõrges, siis öeldi talle lihtsalt, et läheme siis ja tuvastame tema isiku jaoskonnas. Kuna ta ei soostunud püsti tõusma, võttis üks politseinik tal hõlmast kinni. Seepeale püüdis mees politseinikku eemale tõugata, hakkas kätega vehkima ja karjuma,» räägib abipolitseinik.

Sel hetkel sekkus Metlevi kirjelduse kohaselt mehe sõber, kes asus kahte politseinikku tõukama. «Sain aru, et järgmine hetk võib ta politseinikke lüüa ja tõukasin ta seetõttu umbes meetri maad meist eemale. Nõudsin, et inimene tagasi astuks. Mind ta ei kuulanud ja nii pidin ma teda veel tõukama. Ta hakkas sõimama ja tema käes olnud veega meid pritsima. Tajusin, et ta võib iga hetk kallale tulla.»

«Sel hetkel keerasin ma talle hetkeks selja ja nägin, et kahe politseiniku haardes olnud gaasi saanud mees avaldab neile väga jõulist vastupanu. Ma tajusin patrullile väga selget ohtu ja otsustasin minuga endiselt sõimelnud teise mehe ise maha suruda, et siis tema kui potentsiaalne ohuallikas maas turvaliselt fikseerida.»

Abipolitseiniku sõnul suutis ta vastase põlvili suruda, kuid mees üritas uuesti püsti tõusta. «Ehkki selleks hetkeks oli kohal juba kolm politseipatrulli, tekkis mul tunne, et see inimene võib mind lüüa. Haarasin tal kaelast, et ta maha tõmmata. Kui ma koos temaga maha kukkusin, tulid mulle appi kaks juuresolnud politseinikku. Ütlesid mulle, et lase lahti, sest nad saavad olukorraga hakkama.»

Appi võeti ka teenistuskoer

Metlevi sõnul hakkas ta kahe vastuhakkaja vahele jäänuna püsti tõusma, kui üks neist teda kaks-kolm korda kogu jõust vastu jalga lõi.

«Valu ma ei tundnud, sest adrenaliin oli sel hetkel üleval. Haarasin ründaja jalast ja politseinik aitas mul tema lööke tõrjuda. Sel hetkel nägin oma jahmatuseks, et kaks mind aidanud politseinikku olid väga haavatavad, sest ümberringi olid vaid vastuhakkajate sõbrad ning politseil polnud mingit turvalist perimeetrit.»

Samal hetkel sekkus politsei teenistuskoer. Siit algavad ka üldsuse arvamust kujundavad videod.

«Ma ei hakka arvustama koera kasutamist, kuid tõsiasi on see, et teleskoopnuia kasutamine toob vastuhakkajale kaasa märksa suurema raske trauma – ma pean silmas luumurdu – kui teenistuskoera hammustus,» ütleb Metlev. «Ja fakt on, et alles teenistuskoera sekkumine lõpetas selle konflikti ning vastuhakanud mees lasi end maas kõhuli keerata.»

Abipolitseiniku sõnul oli õhkkond sel hetkel sündmuskohal «ebaterve» – politseivastast maailmavaadet propageeriva Piradose inimesed filmisid konflikti lõppfaasi ning süüdistasid korravalvureid vägivallas.

«See, et Piradosed politseisse nii suhtusid, pole üllatus. Häirima hakkas hoopis see, kuidas avalikkus selgelt kallutatud meediakäsitlusega kaasa läks. See on üsna hästi planeeritud laimukampaania politsei vastu,» kinnitab Metlev. «Kui ma seda videot ise nägin, siis muidugi see ei tundunud mulle üldse meeldiv ja ilus. Kui see oleks ainult võimalik, lahendaks kõik olukorrad veenmise abil, jõudu kasutamata.»

Tema sõnul ei taltunud gaasirünnaku käeraudus ohver isegi politseiauto kongis, vaid jätkas sõimlemist ja kongis jalgadega peksmist. «Konvoiauto kõikus tema märatsemisest. Inimeste suhtumist politseisse näitas seegi, et meie patrull­autol Škoda oli üks rehv tühjaks lastud.»

Uurimine otsib tunnistajaid

Politsei- ja piirivalveameti sisekontroll uurib juhtunut kriminaalkorras ning loodab vastused saada veel augusti jooksul.

Uurimise all on konflikti kõik asjaolud – nii väidetav politsei võimuliialdus, turvafirma käitumine kui ka politseile vastuhakk. See tähendab, et selgitusi peavad andma kuus konfliktis osalenud politseinikku ja praegu avalikkusele end kannatanutena esitlevad kinnipeetud.

Objektiivse uurimise muudab keerulisemaks tõsiasi, et Piradosega seotud rohkem kui kümmekond tunnistajat räägivad juhtunust otsekui lindilt maha kirjutatud teksti. Nii otsivad uurijad praegu konflikti kõrvalt näinud erapooletuid tunnistajaid.

Pelgalt konflikti fragmente edastavatest videosalvestistest juhtunust tervikpildi saamiseks ei piisa. Nii on sisekontrolli ametnikel praegu käed tööd täis.