Raamatuküla ootab Võtikverre külla

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetk mulluselt raamatupäevalt, vestlevad soome kirjanik Rosa Liksom ja Võtikvere raamatuküla korraldaja Imbi Paju.
Hetk mulluselt raamatupäevalt, vestlevad soome kirjanik Rosa Liksom ja Võtikvere raamatuküla korraldaja Imbi Paju. Foto: Erakogu

Laupäeval ootab kirjanik ja filmitegija Imbi Paju kõiki raamatusõpru Võtikverre, et juba 15. korda maha pidada üks vahva raamatuküla päev. Raamatuküla idee sündis Pajul siis, kui tema lapsepõlvekodu maadel likvideeriti metskond ja nagu ta ise ütleb «see kant tuli ellu jätta».

Praegu on Paju kindel, et tänu raamatukülale suhtlevad inimesed omavahel tihedamalt kui varem. «Seega tähendab see saja elanikuga küla ellujäämist. Kirjandus on loonud siia täiesti uue vaimse maastiku, see peegeldub ka lastes. Raamatuküla olemasolu on muutnud selle koha narratiivi, andnud teada Võtikvere kultuurimaastiku olemasolust ja loonud uue kogemuse eluks. Ühe maastiku elushoidmine sõltub paljudest kogemustest, meie oskustest, vaimsest kapitalist, tarkusest, maailmapildist ja enese tajumisest selles kultuuriruumis, mida me ise oma tegevusega või tegevusetusega loome.»

Võtikvere raamatukülla tuleb huvilisi üle Eesti, ent külalisteks on ka eesti kirjanduse tõlkijad eri riikidest. Paju nendib, et kui külainimesed üritust ei toetaks ning kohalolekuga seda ei kinnitaks, siis ta ei saaks raamatuküla korraldada.

Selle aasta raamatupäev kannab pealkirja «Poeetilised maastikud» ning patrooniks on kirjanik, muusik, kirjandus- ja kultuurianalüütik Jan Kaus.

Võtikvere raamatuküla erilise sündmusena nimetab Imbi Paju aga Ervin Õunapuu näidendi «Mina, Luther» avalikku esmalugemist, Lutheri rollis Indrek Taalmaa.

«Luther oli dramaatiline, kuid andekas isiksus, kelle laulud on kurvastuses sündinud luule. Tema vägivaldne lapsepõlv mõjutas ka tema teoloogilist lähenemist. Hirm ja karistus on Lutheri teoloogia suurim osa, mis kasvas välja tema suhtest isaga. See, et inimene ei suuda ise midagi teha, vaid kõik on mõne suure ülemuse või juhi kätes, on paradoksaalselt seotud tema isasuhtega. Ervini näidendis on joonistatud välja ühe usumehe absurd, väikese inimese suured püüdlused suure Jumala ees, Isa ja poja vägivaldne suhe. See narratiiv on meis kõigis.»

Näidendi esmalugemisele järgneb arutelu, kus Jan Kaus, Tõnu Õnnepalu, Helvi Jürisson, Ivar Tröner ning Imbi Paju arutlevad moraalimaastike üle. Küsimusele, millised moraalimaastikud Eestis praegu domineerivad, vastab Paju: «Need, kes räägivad liiga palju moraalist ja ähvardavad sellega, peaksid küsima endalt, mis on armastus, ligimesearmastus, enesearmastus. See on egost erinev. Me peaks rohkem usaldama ja tegutsema, aga mitte rääkima, et on ohtlik elada ja keegi ähvardab meie iivet ja meie eksistentsi. Ma arvan, et näidendile järgnev vestlus toob jälle natuke selgust.»

Kavast toob Paju välja veel luuletaja-kunstniku Indrek Hirve ja muusik Toomas Lunge luuletangod, mis põhinevad Hirve peatselt valmival plaadil «Tango Magnoolia». «Eriline on see, et laste lugemispesas tegutseb kunstnik ja lastekirjanik Piret Räni ning USAst tuli kohale Ilmar Taska, kes sai sel aastal oma novelli «Pobeda» eest Loomingu kirjanduspreemia. Mikä Keränen on juba tuntud esineja, aga luuletaja Liina Tammiste ja kirjanik Margit Peterson on Võtikveres esimest korda. Lavale astub Eeva Park, kel on ilmunud suurepärane luulekogu «Oda jälg kõhus» koos Heli-Mari Arderi plaadiga. Eriline on see, et esinema tuleb Tõnu Õnnepalu, kes on suurepärane poeetiliste maastike kaardistaja, ja Märten Kross tutvustab oma esikromaani jne...»

Võtikveres on olnud alati ka soome autoreid. Sel aastal esineb noor soomerootsi premeeritud kirjanik Emma Juslin, kes tegelikult elab Haapsalu lähedal.

Et Võtikvere programm on luule poole kaldu, pole Paju sõnul teadlik valik. «Aga luules on eesti autorid kõige ausamad ja kirglikumad, siiramad, nad ei karda ega häbene midagi, ei kasuta asjatuid omadussõnu, sest omadused sünnivad siirastest tundepuhangutest.»

Kuigi võrreldes 15 aasta taguse ajaga näeb eestlaste kodudes aina vähem raamaturiiuleid, raamatupoode leiab veel vaid suurtest linnadest ning raamatute tiraažid on mitu korda vähenenud, ei tähenda see, et eestlased ei taha lugeda. «Võtikvere kogemus näitab vastupidist, inimesed tahavad lugeda. Võtikvere on 15 aastat näidanud oma elujõudu. Ma olen optimist, ma ei karda, olukord muutub. Võtikverre vajame inimesi juurde, et arendada välja korralik Euroopa raamatuküla. Nüüd teeme kõike talgute korras.»

Võtikvere raamatuküla

•    Toimub 9. augustil kell 12–18.

•    Täpne kava Facebookis.

•    Võtikvere asub Jõgevamaal Torma vallas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles