Rõivas Venemaa impordikeelust: loodan, et Eesti ettevõtetel on varuplaanid

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivas
Taavi Rõivas Foto: Tairo Lutter / Postimees

Peaminister Taavi Rõivas ütles täna Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeelust rääkides, et sanktsioonid ei tule kellelegi üllatusena, kuid samas on ekspordi ümbersuunamine ettevõtetele suur väljakutse.

Rõivase sõnul kannatavad piirangute tõttu kõige rohkem tavalised inimesed, kes soovivad Venemaal toitu osta. Samas on tema sõnul selge, et Venemaa kehtestatud põllumajandussaaduste impordikeeld mõjutab ka Euroopa Liidu, USA ja teiste riikide eksporti.

Rõivase hinnangul on vara öelda, kui suur on otsuse mõju Eestile. Ta tõi esile, et kaubagruppidest on kõige suurem osakaal piimatoodetel, mille ekspordist 24 protsenti läheb Venemaale, kuid ka lihatoodete ja köögivilja ekspordil.

«Kogumõju Eesti põllumajandusele ei saa kindlasti olema sedavõrd märkimisväärne, et seda ei oleks võimalik asendada Euroopa-suunalise ekspordiga, samas meil ei ole mõtet ka illusioone luua, et see ei või omada märkimisväärset mõju konkreetsetele ettevõtetele. Neile saab see olema suur väljakutse, kuidas oma eksporti asendada,» rääkis Rõivas valitsuse pressikonverentsil.

Ta lisas aga, et juba 1990. aastatest on teada, et Venemaa-suunaline eksport pole kunagi sama kindel ja turvaline kui eksport Euroopa Liidu suunal. Tema sõnul on näiteid sellest, kuidas Venemaa on seadnud erinevatele põllumajandussaadustele piiranguid, väga palju.

«Seetõttu ma usun, et ei ole see sugugi suureks üllatuseks ka konkreetse sektori ettevõtjatele, samas ma väga loodan, et nendel ettevõtetel on olemas alternatiivsed plaanid,» ütles Rõivas ning avaldas ka lootust, et ettevõtjad on kuulda võtnud nii poliitikute kui analüütikute hoiatusi, et Venemaa-suunaline kaubavahetus võib saada Ukraina sündmuste tõttu tagasilöögi.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo ütles valitsuse pressikonverentsil, et Venemaa sanktsioonide lühiajalistest ja otsestest mõjudest on palju suuremad nende pikaajalised ja kaudsed mõjud.

«Kui me räägime Putini sanktsioonidest, siis hetkel on need rohkem juur- ja köögiviljale, mida meie ju siit suurt ei ekspordi. Samal ajal kui Vene turg nõrgeneb, rubla nõrgeneb ja ostujõud väheneb, siis juba see avaldab mõju,» lausus ta ning lisas, et praegu tuleb Venemaalt 16 protsenti Eestisse saabuvatest turistidest. «Kui nende endi ostujõud väheneb, nad ei jaksa reisida, siis loomulikult ka meie majandus saab sellest kannatada.»

Samuti mõjutab Venemaa kehtestatud impordikeeld tema sõnul turge näiteks Skandinaavias, kuhu Eesti samuti ekspordib. «Me oleme kõik omavahel seotud. Need mõjud ei ole nii kiired Eesti riigi majandusele, aga öelda, et neid ei ole, oleks lühinägelik,» lisas Palo.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas täna, et riik kehtestab «täieliku embargo» enamike toiduainete impordile Euroopa Liidust, USAst ja teistest lääneriikidest, mis on kehtestanud Moskvale Ukrainaga seoses sanktsioonid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles