Euroopa Komisjon võttis juulis vastu direktiivi, mille kohaselt ei tohi juhiluba väljastada inimestele, kes kannatavad päevast väsimust tekitava uneapnoe sündroomi all. Liikmesriikidel on direktiivi kohaldamiseks aega järgmise aasta lõpuni.
Euroliit sunnib unehäirega autojuhi ravile
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
8. august 2014, 07:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uneapnoe on hingamisteede kokkulangemise tagajärjel tekkiv hingamisseisak une ajal. Selle soodustavaks tekkepõhjuseks on norskamine. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus ja anatoomilised iseärasused: lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug ja ninahingamise takistused.
Komisjon toonitab, et hiljuti on avaldatud mitmeid uuringuid, mis kinnitavad, et obstruktiivne uneapnoe sündroom ehk unelämbustõbi on üks mootorsõidukiõnnetuste suurimaid riskitegureid ning seetõttu ei tohiks seda terviseprobleemi juhiluba käsitlevates õigusaktides enam ignoreerida.
Direktiiv sätestab, et kui tervisekontrollis tekib kahtlus, et juhil võib olla keskmine või raske uneapnoe, siis suunatakse inimene edasi spetsialisti juurde uuringutele.
Arstini jõuavad vähesed
Kui selgub, et inimese terviseprobleem paraneb raviga ja haigust on võimalik kontrolli all hoida, siis võib talle ikkagi juhiloa väljastada. Loa säilitamiseks peab selle diagnoosiga I kategooria sõiduki juht tervisekontrollis käima iga kolme aasta tagant ning II kategooria sõiduki juht korra aastas.
Eesti Uneapnoe Haigete Ühingu esimees Andrus Helenurm nendib, et diagnoos ei ole varem juhiloa saamisel probleemiks olnud. Samas teab ta, et tervisehäire võib roolis olles probleeme valmistada.
«Kui noor inimene käib õhtuti palju pidudel, siis on tal päeval raskem olla. Samasugune magamatus tekib selle haigusega – tekivad ootamatud olukorrad, kus ei kontrollita oma üleval olekut,» räägib ta.
Osa tervisekontrollist
Eesti Unemeditsiini Seltsi juhatuse liikme Mae Pindmaa kinnitusel puuduvad täpsed andmed selle kohta, kui palju võiks Eestis uneapnoe sündroomiga haigeid olla, ent Soome uuringute põhjal võib järeldada, et suurusjärgus kuni 50 000. Samas on oma haigusest teadlikud vaid vähesed.
«Arstile jõuavad need, keda perearstid suunavad päevase unisuse, öiste hingamispauside või südameprobleemide tõttu,» nentis Pindmaa, kelle sõnul on sümptomeid võimalik raviga kontrolli alla saada.
«Inimesed tulevad sageli ise arsti juurde siis, kui unisus muutub autoroolis segavaks. Mõni näeb miraaže, mõni ei mäleta üldse, kuidas ta mingit otsa läbis,» rääkis arst.
Unemeditsiini selts ja teadustööga tegelev OÜ Res-Medica on muuhulgas maanteeameti palvel välja töötanud spetsiaalse küsimustiku, et perearst või liikluskomisjoni arst saaks autojuhti küsitleda, kas juhil on kalduvus roolis magama jääda või mitte.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialist Reigo Ude nentis, et n-ö unisuse test oleks autojuhi tervisekontrolli osana vajalik, kuid koostöös sotsiaalministeeriumiga on vaja arutada, kui kulukaks see võib kujuneda ning kes selle eest peaks tasuma.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel aitab ka uus tervisetõendi väljastamise kord jälile saada, kas juht on kimpus unehäirega või mitte. Oluline on ka tervisetõendi muutumine digitaalseks.