Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei pruugi lahendust Euroopa Liidu IT-agentuuri asukohamaa kohta tulla ka juulis alanud Belgia pooleaastase eesistumisaja jooksul.
Ansip: IT-agentuuri otsust ei pruugi tulla ka Belgia eesistumise ajal
15. juuli 2010, 23:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansip ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et praegused arengud IT-agentuuriga on suhteliselt tagasihoidlikud.
«Teatavasti Euroopa Liit ei ole veel otsustanud, kas selline agentuur üldse luuakse. Küll on aga kuulutatud välja konkurss, et kui see luuakse, kes siis tahaks seda agentuuri võõrustama hakata. Võõrustaja kandidaate on kaks: Eesti ja Prantsusmaa. Aga nagu ma ütlesin, agentuuri asutamise otsust ei ole ja ega ole väga selge ka see, et see otsus Belgia eesistumise ajal langetatakse,» lausus Ansip.
Belgia sai pooleks aastaks Euroopa Liidu eesistujamaaks tänavu 1. juulil. Esimesel poolaastal oli Euroopa Liidu eesistujariik Hispaania. Valitsus lootis aasta esimesel poolel, et lahendus IT-agentuuri küsimuses tuleb juba Hispaania eesistumisajal, kuid otsus on seni langetamata.
Siseministeerium esitas aprillis Euroopa Liidu liikmesriikidele Eesti ametliku pakkumise, et saada ELi IT-agentuuri asukohamaaks. Pakkumise kohaselt on Eesti valmis ehitama uue peaserverihoone ning katma selle ehituskulud. Hoone täpne asukoht sõltub konkreetsetest tingimustest, kuid kindlasti eelistatakse selleks mõnda riigi omandis olevat kinnistut, kus vajalikud arendused juba tehtud.
Juhul, kui Eesti peaks uue ameti asukohamaaks saama, tagatakse selle peakorterile esimeseks tööaastaks sobilik rendipind ning edaspidiseks tasuta büroohoone vähemalt sajale töötajale. Ameti tegevuse toetuseks on kavas luua ka vastav tugirühm.
Eesti on omalt poolt valmis õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks loodava ameti asukohamaaks saamisel investeerima ligi 17 miljonit eurot. Täiendavalt on riik valmis panustama ameti töötajate lastele Euroopa Kooli õppekavale vastavate õppimisvõimaluste tagamisse.
2012. aastal käivituva ameti asukohamaa otsustavad liikmesriigid. Lisaks Eesti pakkumisele on oma kandidatuuri esitanud ka Prantsusmaa.