Šveits seab esikohale isiklikud huvid ja pangandussektori kasu ega ole seetõttu ühinenud sanktsioonidega Venemaa vastu, taunis president Toomas Hendrik Ilves ajalehele SonntagsZeitung antud usutluses Šveitsi välispoliitikat.
Ilves taunib Šveitsi kõrvalejäämist sanktsioonidest Venemaale
10. august 2014, 15:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šveits võttis möödunud nädalal tarvitusele meetmed, et Venemaa ei saaks kasutada teda Euroopa Liidu sanktsioonidest möödaminekuks, aga otsustas omapoolseid sanktsioone Venemaale Ukrainas toimuva tõttu mitte kehtestada.
«Iga suveräänne riik peab enda eest ise otsustama, kuidas ta teatud välispoliitilises olukorras käitub, aga Šveits peab edasi elama kriitikaga selles osas, et ta enda sanktsioonid seepärast ära jättis, et pangandussektoris eelisolukorda saada,» ütles Ilves SonntagsZeitungile ja lisas Šveitsi neutraliteediretoorikale viidates, et poliitiline olukord vajab loomulikult vahendamist, aga mitte neutraalset vahendajat.
«Ma ei ole kindel, mida neutraliteet Ukrainas jätkuvas konfliktis üldse tähendab. Rootsi ja Iirimaa, kes ütlevad, et nad on neutraalsed, kuuluvad Euroopa Liitu ja toetavad seega Venemaa-vastaseid sanktsioone. Soome seevastu on alates Euroopa Liiduga liitumisest enda neutraalsest staatusest loobunud. Neutraalsuse mõiste on täna minu jaoks tühjem kui kunagi varem,» märkis Ilves SonntagsZeitungile.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistujamaa viitas vajadusele erapooletuks jääda, et anda endale võimalus konfliktipoolte vahel vahendajana tegutseda. Kriitikud väidavad aga, et Šveits kui rikaste venelaste panga- ja äritegevuse kese on huvitatud oma rolli säilitamisest, et tulevikuski teenida tulu kaubavahetuselt Venemaaga.
Toomas Hendrik Ilves ütles ajalehele SonntagsZeitung, et Šveits ei ole oma pangandussektori huvides sanktsioonidega kaasa läinud. EL-i mittekuuluvana ei ole Šveits kohustatud sanktsioonidega täies mahus ühinema, ehkki osa neist kehtib ka tema kui Schengeni riigi puhul. Ilves ei öelnud, kas Eesti või EL tervikuna kavatseb Šveitsi jõulisemalt sanktsioonidega ühinema survestada.
Šveitsi valitsus koguneb kolmapäeval esimesele istungile pärast suvevaheaega ja eeldatavasti on päevakorras ka meetmed Venemaa vastu, ehkki mõned poliitikud on avaldanud arvamust, et riik peaks jööma kindlaks senisele poliitikale.