ELi toetusest 32 miljonit kavandatakse puudega laste hoiuks

Toomas Randlo
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurod
Eurod Foto: SCANPIX

Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjon sai täna ministritelt ülevaate ELi finantsvahendite 2014-2020 kasutamise kavast, mille hulka kuulub ka mitmekümne miljoni euro suurune toetus puudega laste hoiuks.

Sotsiaalkaitseminister Helmen Küti sõnul kavandatakse 32 miljonit eurot toetust puudega laste hoiuks ja selle teenuse arendamiseks, et luua puudega laste vanematele võimalus tagasi tööturule minna. Lisaks kaardistatakse vajadused, milliseid tegevusi on tulevikus vaja.

Kütt märkis, et eelmisel ELi eelarveperioodil ei olnud pensioniealistele inimestele toetusi. Nüüd on aga kavas suunata 21 miljonit eurot toetust kvaliteetsete hoolekandeteenuste pakkumisele. Seeläbi suureneb eakate ja erivajadustega inimeste võimalus minna tööturule.

ELi asjade komisjoni esimees Kalle Palling märkis, et märkimisväärsed toetused tõukefondidest suunatakse järgneval kuuel aastal haridus- ja teadusvaldkonda – haridusvaldkonda kokku 390 miljonit ja teaduse valdkonda 305 miljonit.

Koolivõrgu korrastamiseks 241 miljonit

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski rõhutas, et tõukefondide raha investeerimisel haridus- ja teadusvaldkonnas lähtutakse Eesti elukestva õppe strateegia suunistest. Suurim haridusvaldkonna investeering, 241 miljonit, on planeeritud üldhariduse koolivõrgu korrastamiseks. See hõlmab gümnaasiumivõrgu korrastamist, põhikoolide ümberkorraldamist ja haridusliku erivajadusega koolivõrgu korrastamise lõpuleviimist. Eesti teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks soovitakse eraldada 264 miljonit eurot.

Väliskaubanduse- ja ettevõtlusminister Anne Sulling tõi esile, et tegutsevate ettevõtjate arenguprogrammi on plaanis suunata 75 miljonit eurot, noorte innovaatiliste ettevõtete start-up programmi seitse miljonit ning ettevõtete starditoetusteks viis miljonit.

«Kui eesmärk on majanduskasv, siis on mõistlik toetada tegutsevaid ettevõtteid, kes on end turul eksportööridena näidanud. Piiratud ressursside tingimustes annab ekspordi toetamine kindlama tulemuse. Alustavate ettevõtete toetamine on küll vajalik, kuid see on seotud mitmete riskidega,» ütles Palling.

Tervisekeskused igasse maakonda

Tervishoiu- ja tööminister Urmas Kruuse tõi olulisemate investeeringutena välja pädevuskeskuste lõpuniarendamise Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli kliinikumis, kuhu on plaanis suunata 46 miljonit eurot. Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamise investeeringuteks kavandatakse 85 miljonit eurot. Tervisekeskused luuakse igasse maakonda ning need on integreeritud tervishoiusüsteemi.

Kruuse pidas oluliseks ka töövõimereformi elluviimiseks vajalikke toetusi struktuurivahenditest. Eesti Töötukassale on kavas eraldada 121 miljonit eurot aktiivsete tööturuteenuste pakkumiseks vähenenud töövõimega inimestele. Sotsiaalkindlustusametile aga plaanitakse eraldada 38 miljonit eurot kaitstud töö ja abivahendite pakkumiseks vähenenud töövõimega inimestele.

25. augustil kell 10 saab komisjon ülevaate keskkonna, põllumajanduse, maaelu ning kalanduse valdkonna ELi vahendite kasutamise plaanist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles